Ilmad on veidrad ja eestlased on veidrad ja mina olen täiesti normaalne!

Ilmad on ikka ühed jube kahtlased asjad. Alles vingusin siin külma ilma üle ja nüüd päevitan poolpaljalt siin ukse vahel. Noh nii, et teoorias olen nagu toas, aga kuna uks on lahti, siis oleks justkui nagu õues.. Tegelikult on õues ainult mingi 13 kraadi sooja aga kuna Tasmaania kohal on osoonikiht väga õhuke, siis on siinne päike äärmiselt tugev ja isegi kui õhk ise on  jahedavõitu, siis otse peale paistev päike on ikka korralikult kõrvetav. Seetõttu istun siis siin toas, päikseprillid peas haha.

Eile olin asjalik, hommikupoolikul käisin kõigepealt väikese ringi kaltsukates, siis toidupoes ja siiiis tulin koju ja hakkasin kokkama. Kõigepealt tegin uue laari vaarika ja rabarberimoosi, kuna eelmine oli juba märkamatult otsa saanud!

vaarikamoos

Panin seekord märkmisväärselt vähem suhkrut (no ikka üle poole vähem), kui eelmine kord, sest 1) tegin eelmine kord Austraalia retsepti järgi ja austraallased panevad ikka ebareaalse koguse suhkrut  ja 2) sest vaatasin üks päev sellist filmi nagu That Sugar Film ja olen nüüd äärmiselt teadlik sellest, kui palju suhkrut meie toidus peidetud kujul ikkagi eksisteerib. Ja see on natuke hirmus, sest teadupärast on just suhkur see, mis üleliigsuse korral rasvana talletatakse ja suhkrust saadud rasv (fisceral fat) on just see rasv mis siseorganite ümber (ja maksa puhul ka sees!) talletub. Nüüd üritan ikka natuke pakendeid lugeda, enne kui kuhugi midagi sisse uhan. Näiteks mul ei olnud õrna aimugi, et just soolastes pastakastmetes, purgiubades ja hommikusöögihelvestes ning müslis on peidetud MEELETU kogus suhkrut! Näiteks ühes supilusikas barbeque kastmes on… üks supilusikas suhkrut!  See kõik on tegelikult juba pikem jutt, aga keda huvitab, võtke ükskõik milline pakend ette ja vaadake – 4g suhkrut = 1 teelusikas ja erinevate  tervise organisatsioonide arvates peaks üks normaalne naisterahvas tarbima mitte rohkem kui 6 teelusikat ja meesterahvas 9 teelusikat lisatud suhkruid päevas.

Igatahes, tuleme nüüd rajale tagasi. Moos valmis, panin leivataigna kerkima. See oli muidugi huvitav ettevõtmine, sest leib tahab teaduspärast kerkimiseks sooja. Ehk siis meil on nüüd kodus üks põnev leiva-inkubaator, mille härra Insener välja mõtles hehe.

leiva-inkubaator

Järgmiseks: Seljanka. Tegin mingi 10 liitrit seljankat. Ebareaalne kogus. Aga osa panen portsjonite kaupa jälle sügavkülma ja hea lõunaks võtta! Täna peaks leib ka valmis saama, nii et tuleb mõnus õhtusöök :) Kahju ainult, et ülejäänud eestlased kõik mingi 1.5 tunnise autosõidu kaugusel on, muidu kutsuks sööma. Austraallasi vist pole mõtet kutsuda, ma arvan et nad võtaks viisakusest 2 ampsu ja sellega asi piirduks. Aga vist on suur Eesti igatsus peal, et viimasel ajal nii tihti Eesti sööke teen. Ja noh, ega see ka kaasa ei aita, et kõik just nüüd Eesti suveks koju lähevad – kes kuueks nädalaks, kes kaheksaks nädalaks, kes isegi kolmeks kuuks!

No ja siis ei jäänud ju muud üle kui ka väike rabarberi-vaarika kook ka kokku vaaritada. Tegin koogipõhja, mis põhimõtteliselt koosnes ainult munadest ja suhkrust ning lakkusin seda visplit ikka sada korda, kui korraga jõudis kohale, et eestlased on ikka üks naljakas rahvus küll, ei julge nii paljusid asju toorena süüa ja munad on alati igalpool nii üle küpsetatud kui veel olla saavad ja kui sushi alles hakkas Eestisse jõudma, siis nii palju ütlesid, et “toorest kala ma nüüd küll sööma ei hakka!” aga samas väiksena aeti kahe suu poolega koogel-moogelit näost sisse ja mingit probleemi ei olnud. Veidrikud ma ütlen!

koogiküpsetamine

..ja siis veel. Mul on selline tunne, et seoses blogikujunduse muutumisega, te ei leia enam kommenteerimise kohta üles.. See on nüüd kohe postituse alguses, vasakut kätt. You’re welcome. 

moositegu :)

Täräää! Kõigepealt – suured tänud kõigile ilusate sõnade ja soovide eest, nii tore, et te kaasa elate niimoodi :) Kohe erilise rõõmuga ootasin, et saaks juba siia tagasi tulla :)

See nädalavahetus oli päris teguderohke – reedel käis Maiks koolis ja mina trennis (olen see nädal nüüd natuke ülikooli spordiklubis jälle käinud). Pärast kooli oli Maiksul kõigepealt väike peoke koolis, siis üks teine väike peokene töö juures ja siis jälle see esimene peokene koolis. Mina olin kaine autojuht – elus esimest korda vist niimoodi ametlikult – vedasin siis härrat ühelt peolt teisele ja vahepeal käisin ise endale kodudresse ja saapaid šoppamas.

2016-04-01 16.09.09

2016-04-01 18.48.48

“poleeee pahaaa..”

Eile hommikul käisime linnas Marketil hommikust söömas  ja head-paremat ostmas. Hommikuks sõime türgi gözlemet ja sealihaga tacosid, no nii mõnusad on sellised hommikud – ilm on ilus, päike paistab ja meie istume ja nosime oma vastvalminud hõrgutisi ja seda kõike veel värskes õhus. Nii hea! Koju sai jälle natuke sealiha vorstikesi veetud – seal üks noorfarmerite paar müüb oma rohelisel aasal kasvatatud sigadest tehtud vorste, mis ühed äraütlemata head hõrgutised on! Ikka üritan neilt vorsti osta, kui neid kuskil näen :)

2016-04-02 10.24.03

2016-04-02 10.32.03

Turul müüdi hooajalõpu vaarikaid – sellised ülipehmed ja kohekohe plögastumas, aga nii hääääästi maitsevad ja üliodavad ka. Muidugi pidime ostma! Kuna kodus oli mind ootamas veel terve koti täis Karmeni toodud rabarbereid, siis saigi sealsamas otsustatud – täna tuleb koogi ja moosi ja mahla ja kisselli päev!

2016-04-02 10.49.58

2016-04-02 14.11.36

Viisin Maiksu kooli ära ja käisin tegin veel nädalase toidušopingu ära ja oligi aeg köögis koht sisse võtta. 7 tundi hiljem olidki laual rabarberi-kohupiimakook, rabarberimahl, rabarberi-vaarika kissell ja rabarberi-vaarikamoos! Moosi ma polnudki ise enne kunagi keetnud ja kisselli ka mitte. Mulle vanasti kissell eriti ei meeldinud (välja arvatud see mustikakissell kohupiimaga mida poest saab) ja noh mooside eest on alati ema, vanaemad ja teised taolised hoolt kandnud.

Aga kõik tuli isegi päris hästi välja ja mis kõige põhilisem – õppisin jälle midagi uut :) Mul käivad asjad täitsa vales järjekorras muidugi – õppisin selliseid asju nagu hollandaise’i kastet ja osso buccot ja okonomiyakit ja butter chickenit ja naani ja jumal-teab-mida-veel enne tegema kui selliseid igale eestlasele loogilisi ja iseenesestmõistetavaid asju nagu moos ja kissell.. Suur kummardus muidugi internetileiutajatele, sest kuidas muidu oleks saanud ema mul videovahendusel pliidi kõrval poti otsas istuda ja kisselli aidata teha :) Nagu päris värk ikkagi – põlvest põlve edasi antud retseptid on need kõige paremad :)

2016-04-02 16.53.43

2016-04-02 17.20.45

moosipurgikesed 

2016-04-02 19.27.24

kissell

2016-04-02 19.27.42

2016-04-02 20.46.39

2016-04-02 20.48.30

Nüüd pean plaani kuidas selle koogitaldrikuga naabrinaise ukse taha minna.. Võtan juba pool hommikut hoogu, mingi väike häbelik eestlane on minus vist veel alles, kes natuke ei taha minna. Aga siis samas nagu täiega tahab minna..