Oiii-kettte-on-diiiin!

Tere! Mina siin! Blogi oli vahepeal talveunes. Liiga palju juhtus korraga et sellest kõigest adekvaatselt ja piisavalt kirjutada ja teadupärast kui mul on valida kas teha poolikult või mitte üldse teha, siis ma valin mitte üldse tegemise. SEST ALL OR NOTHING bruvvas and sistas.

Nüüd olen siis jälle korraks bäkk in da geim – vaatab kui kauaks seekord seda jaksu jätkub. Lühidalt ütleme nii, et juhtusid alljärgnevad asjad… :D

Dets – Meil käisid külas Anu ja Maldar – trippisime Tasmaanias, Gold Coastil, tähistasime Maiksu kooli, jõule, Maiksu sünnat, uut aastat ja niisama koosolemise aega! Oli väga vinge tripp ja me oleme meile pakutud seltskonna ja võimaluste eest väga tänulikud! Ühel päeval räägin sellest kõigest vb veits rohkem ka :) ja näitan pilte!

Jaanuaris jõudsime tagasi Gold Coasti, kus elasime veel mõnda aega ajutises elukohas Hope Islandil, mille valisime nii kauaks kuni endale päris oma kohta otsisime. Mõnest nädalast sai kuu ja kuust kaks ja kahest kuust peaaegu et kolm hehe. Nagu ikka! Kõige ajutisemad asjad pidid need kõige alalisemad olema, üks tark ükskord ütles.

Jaanuaris/Veebruaris alustasime ka kahe uue viisa kadalipu läbimist – üks on ajutine 2-aastane viisa (Graduate visa) ja teine on permanent residency viisa (viitame sellele edaspidi kui 189 visa), mis lubaks meil põhimõtteliselt ükskõik kui kaua siin olla. Paberil kvalifitseerume mõlemale – aga kuna permanendiga on “kes ees see mees” põhimõte ja iga aasta on kvoot peal, siis erinevate meid mittesoosivate asjaolude tõttu jäi Maiks selle aasta ringist umbes mingi 11-13 päevaga välja. Ebaõnn nohhh! Uus “aasta” algab aga juba 1. juulil ja kui nad Maiksu eriala vahepeal tähtsast listist eemaldada ei kavatse, siis peaksime järgmise rohelise tule selle viisa edasi arendamiseks saama juba juuli esimeses pooles.  Vahepeal saime aga teise viisa, mis meil niisama aega parajaks laseb teha.

Märtsis kolisime (tegelikult küll alles 31. märts) oma uude rendimajja. Aega võttis aga asja sai :D Eks standardid olid alguses võib-olla liiga kõrged asukoha ja rannaläheduse ja maja uudsuse mõttes – lõpuks ikkagi leidsime midagi, mis enamvähem vastas kõikidele ootustele ja ei asunud linnast ja atraktsioonidest ja olulistest kohtadest liiga kaugel. Sellega on muidu juba omajagu kamarajura olnud, sest järjekordselt ei tee ei kinnisvarabüroo ega omanikud asju mis paberil kokku lepitud (seekord on peamiselt tegemist lihtsalt hajameelsuse ja venimisega, keegi pahatahtlikult ma arvan meid üle ei lase), aga nagu seda va inglise keelt kõnelev rahvas armastab öelda: “See on nüüdseks juba vesi silla all” (“that’s water under the bridge now”) :D NIi et pole hullu kedagi. Ühel heal päeval näitame seda majakest ka siis.

Märtsi algusest on Maiks meil ka nüüd mitte enam casual töötaja, vaid päris täiskoha lepinguga Naval Architect – saab ka puhkuserahasid ja haigusepäevi võtta nagu tähtsad härrad kunagi. Eestlastele võib see imelikult kõlada, aga Austraalias nimelt on väga tavaline olla nö “juhutöötaja” – töötaid aastaid ühes ja samas ettevõttes tööl ja käid tööl nagu iga teinegi, aga sind kunagi sellisele päris “hüvedega” lepingule ei pandagi. Algul siia seljakotirändurina tulles on see muidugi tore, saab ilma pikema etteteatamiseta teisele poole saart elama kolida kui tuju peaks tulema, aga pikas perspektiivis tahaks ikka ka mingit kindlust ja korda :)

Aprill ja Mai oleme nüüd vaikselt maja sisustanud ja tööd teinud. Maja sisustamine läheb väga aeglaselt haha – vaikselt oleme enamvähem kõik mööbli kokku saanud, nüüd vaja veel rõdule õuemööblit ja toas igast väiksemaid detaile nagu põrandalampi ja vaipa ja lillevaasi ja diivanipleede jne :) Nats veel on teha. kirjutan ükskord majast pikemalt :)

Maiks käib vahepeal nädalavahetustel erinevatele inimeste paadiprojekte tegemas – putitab üht ja teist ja on asjalik. Selles mõttes läheb tal väga hästi, et see kõik lubab tal muudkui uusi tööriistu ja mänguasju endale juurde osta ja garaaž täitub uue kolaga umbes üle päeva. Eile ta üritas mulle seletada mis kõikide nende saagide vahe on mis tal juba olemas on ja mis ta veel ostma peab, aga mul hajus tähelepanu pärast esimest “Vaata see saag…” :D

Mina teen ikka neidsamu agentuuride töid mida viimased 4 aastat; natuke rohkem nüüd päris oma kliente ka kui varem; Nordlife’i, veel ühte uut projekti, sisustan kodu ja olen ilus nagu alati. Trenni pole mingi kuu aega teinud, häbi-häbi! HÄVING!!

Mis siis veel – see nädal näiteks suutsin ÜHE päevaga saada endale angiini, põskkoopapõletiku ja kõrvapõletiku. No erakordselt halb oli olla, arvasin et näen juba seda valgust kuhu sisse öeldakse, et peab minema kui jube kehvaks ära kisub.  Kraapisin aga arsti ust korralikult ja lõpuks anti ikka mingit hullult head kraami sealt, nii et 24 tunniga olin nagu uuestisündinud! uskumatu, ei saa mina aru miks nad kohe seda õiget droogide kahurväge välja ei too, algul proovivad mingite platseebodega või?

Siis meil on näiteks umbes kümneks päevas külas Madde ja Reimo. Kuigi oleme siin riigis vahelduva eduga varsti juba 8 aastat olnud ja M & R on siin ainult poolteist aastat olnud, siis üks päev arutasime Maiksuga, et M & R on kõige rohkemates meie kodudes käinud/peatunud – Gold Coastil eelmine aasta, siis Tasmaanias ja nüüd uuesti Gold Coastil. Isegi oma pered ja pikaajalised sõbrad pole nii paljudesse meie kodudesse veel jõudnud! Kuidagi meil sobivad plaanid omavahel kokku ja seltsis on meil alati segasem (sõna otseses mõttes, suht segane!). Nad on head kaaslased koduses majapidamises kui oled näiteks haige – teevad muudkui süüa (head!) ja pühivad põrandaid :D

Nüüd vaatan telekat. Täna ostsin. PÄRIS ISE (tegelt Reimo oli kaasas mõõdulindiga, et saaks teeselda, et ta on nagu see mees kes tähtsa näoga mõõdab midagi). Kuna antennijuhet veel ei ole, siis ühtegi programmi või telekanalit vaadata ei saa otseselt, aga see ei sega ju ometigi telekat VAATAMAST.

Talv polegi nii vilets, kui normaalses majas elada.

Neljapäeval oli Maiksul selle semestri viimane eksam! Kuigi tal on käed-jalad ikka tööd täis, sest lõputöö tahab kirjutamist, siis on ikkagi jälle üks sümboolne vaheetapp lõpetatud. Nüüd ongi vaid see viimane väike jupike teha! No ja muidugi lõputöö..

Tähistasime seda uue söögilaua ja toolide ostmisega. Me juba kolm kuud plaanisime endale mingit söögilauda osta, aga kuna see maja on meil JÄLLE ajutine, siis ei tahtnud suurt raha alla panna ja muudkui ootasime et mingid kasutatud laud+toolid hea hinnaga netti üles tuleks. Kui me nüüd ausad oleme, siis tegelikult keegi sellega eriti tegeleda ei viitsinud, sest tegelikult mahtusime ju köögis asuva “baarileti” taha sööma ka.. rohkem oli selline, et “vaatame kuulutusi… näe see on normaalne… a ma ei viitsi järgi minna.. okei, paneme mingi sarja siis parem peale”.

Aga neljapäeval! Neljapäeval leidsin ma netist ühe laua ja toolid ja hind oli kõigest $90, mis on ülimegavähe niigi, aga kuna Gumtreesse pannakse ALATI kõrgem hind, sest kõik küsivad niikuinii hinda alla, siis küsisin ka. Saingi! Tore üllatus oli veel see, et kui mu ainuke mure selle lauaga oli see, et ma arvasin, et sellel on ainult 4 tooli, siis tegelikult tuli Maiks koju siiski mingi trikiga 6 tooliga. Nüüd istun ja imetlen siin seda komplekti ja ei suuda uskuda, et nii ilusad asjad saime.  Täiega rahul olen ja kokku läks ainult $70 maksma.

Selle kõige tagajärjel oli mul muidugi tarvis pool maja ümber tõsta. Haha, nagu ikka kombeks eks :) Nüüd olen ülirahul, sest laud sai täpselt selle koha peale, kuhu talvehommikutel ikka oma 3-4 tundi päikest paistab. Nii mõnna!

IMG_6626

IMG_6627

Reede hommikul mängisime, et oleme Haapsalus, on pühapäev ja ostame Teelest saiakesi. Sest Teele saiakesi ostetakse pühapäeviti. Ja sõime oma uue laua taga hommikust. Ja korraks ei pidanudki Maiks kooli või tööle jooksma. a siis jälle pidi.

A muidu koduvärgindusest. Jep, ülitüütu on juba see kolimine, aga ma arvan, et eks see varsti lõppeb ära. Samas, näiteks asju meil mingi megapalju enam ei ole, rohkem viskame ära, kui juurde ostame. Pole vaja nii palju neid asju üldse. Eks neid jõuab kunagi hiljem koguda.

Maja meeldib mulle üliväga, ma nädalas mitu korda reaalselt leian ennast mõttelt, et mulle meeldib siin majas elada. Peamiselt leian ma ennast neid mõtteid mõtlemast koristamise käigus, sest mulle meeldib kui asjad hästi puhtaks lähevad. Ja vanades majades ei lähe. Mulle meeldib, et meil on vähe asju ja palju kappe. Asjad saab kõik kappidesse ära panna ja ei ole mingit kola laiali. Samas võib teise külje pealt öelda, et meil näeb vb kodu välja nagu keegi ei elakski siin, aga ma tõesti ei taha minna praegu enam mingeid linikuid ja küünlaid ja saviplönne ostma, mida kuhugi riputada või asetada suvalisel kombel. Vot lilli tahaks, aga meiesugustele moosekant-nomaadidele oleks lilled ühel hetkel ainult koormaks kaelas. No ja lõikelillede ostmine lõppeks siin maal vist küll pankrotiga.

Muidugi ei ole tegemist mingi unistuste majaga, päriselt elada tahaks ikka teistsuguses, nati suuremas ja parema asukohaga aga võrreldes eelmise aasta elukohaga (nii vana!) ja näiteks Gold Coasti korteri hinnaga (nii kallis!), siis oleme ikka hullult hea diili saanud siin ja meil on kõik ju tegelikult olemas mis vaja. Maja on küll hästi pisike, aga samas mahub siia sisse ikkagi igat vajalikku asja natuke  – kaks magamistuba, vannituba, esik, elutuba+söögitoanurgake, köök, sahver, pesumasinaruum, väike aiake, kuur ja palju sisse ehitatud suuri kappe, kus kola hoida.

2016-03-20 17.27.05

2016-03-18 14.04.52

2016-03-20 17.28.06

Mööbel on meil suht suvaline, sest osad asjad oleme sõpradelt laenuks saanud ja osad asjad ise kasutatult ostnud ja mingist kokkusobitamisest siin väga juttu ei ole olnud. Päris suvalisi asju pole ostnud, aga samas näiteks valged riiulid ja pruunid puitlauad nagu mitte ei lähe omavahel kokku – samas on meil siin majas praeguse seisuga ainult neli ja pool kuud jäänud elada, nii et ei viitsi oma energiat sellistele asjadele kulutada. Eriti kuna tegelikult oleme üldsegi äärmiselt tänulikud, et meile need asjad antud on, sest veel tüütum oleks olnud kõik need osta nii lühikeseks ajaks. Nii, et MISSSIIIIIS et mööbel on suvaline, ikkagi meeldib!

Asukoht on ka ülihea – ei ole küll Launcestoni kõige ilusam linnaosa (võib-olla tagantpoolt vaadates hehe), aga samas on poodi 1 minut, ülikooli ja jõusaali 10 minutit, Jane juurde 5 minutit ja minu jalutusparki umbes 7 minutit kõndida. Kõik on nii käe-jala juures kui veel olla saab. Maiks käib jala koolis, mina jala poes ja pargis – auto seisab enamus aega niisama kodus. Ainult tööl käib Maiks autoga, sest see asub tiba kaugemal ja tal lihtsalt pole seda jalutamise aega. Tal pole enam isegi trenniaega, mis sest, et ma nagu uni peale käin. Ma arvan, et ta on nüüd sel õppeaastal ühe korra jõusaalis käinud muga. Peaks vist liikmesuse ära katkestama :D

Nii, et mulle täitsa meeldib see majake. Muidugi siin ka omad vead – ventilatsioon põhimõtteliselt puudub, aknad ja aknalauad on koguaeg läbimärjad, vaibad on jube odavalt ja viletsalt paigaldatud (väiksed naelad turritavad), soojustus puudub jne, aga lõppkokkuvõttes on positiivset ikka palju-palju rohkem ja kui ma saaks siis ma võtaks selle pisikese minimaja endaga kaasa kuhugi.. sest noh, olgem ausad, selle talve ja asukohaga ma veel leppinud ei ole…

Meie suvekodu

Ma pole veel kirjutanud meie elukohast. Läks küll natuke kauem selle koha leidmisega kui me arvasime, aga ega me väga ebamugavuste üle kaevata ei saa, sest kõik kohad kus enne seda elasime olid lihtsalt nii tsillid.

Tahtsime küll koledal kombel kuhugi torni kolida, aga oh well, elul olid omad plaanid. Tagantjärele tarkus ütleb, et jumal tänatud, et meil kannatus enne otsa sai, sest ma ei kujuta päris ette kuidas me mitu korda nädalas kõiki oma kämpamise asju ja matkatarbeid liftiga üles ja alla veaks. Nüüd on meil hoopis rõdu shortcut ja saab palju mugavamalt.

Korter on pisike, ühe magamistoa, elutoa, vannitoa, miniköögi ja päris suure rõduga. Asub Surfers Paradises, mingi 5-10 mintsa põhipoodidest ja umbes 3 mintsa rannast.. aga väike jõerand on siinsamas tänava lõpus.. Seal küll väga ujuda ei taha haide tõttu, aga samas keelatud see ei ole ja nii mõnedki seda ka harrastavad. Aga seal jõe ääres on niisama äge tsillida, selline mõnus pikniku pidamise koht, mida me ka tegelikult mitmel korral teinud oleme.

Viimased kaks pilti on siis kodukandi jõeäärne tsillimispleiss. IMG_0111

IMG_0100

IMG_0104

IMG_0106

IMG_0107

IMG_0108

IMG_0092

2016-01-09 08.24.54

2016-01-12 06.09.13

IMG_0049

Meie erinevad elukohad

Esimeseks nädalaks olime rentinud endale kaks tuba ühes suures majas, mida renditaksegi niimoodi tubade kaupa matkasellidele välja. Maja ise oli maruilus, aga üks neiu, kes seal nö. “majahoidjaks” oli määratud, üldse ei olnud tore. Ta tegelikult vist absoluutselt ei tahtnud seda tööd teha ja siis ta oli koguaeg kõigi peale pahane. Aga see selleks, meil oli ikkagi tore seal! Maja ise asus BroadBeach Watersis, Surfersist umbes 35-45 minutilise jalutuskäigu kaugusel, mida endalegi üllatuseks ka mitmel korral ette võtsime. Tegelt ei ole see üldse nii pikk maa mida jala käia ja palju parem on kui ei pea alati auto parkimisega jaurama. Lisaks on hea näiteks pärast väljas söömist natuek pikem jalutus teha, juhul kui veidi liiale sai mindud, haha. Nagu ka kõigil teistel majadel sealkandis, oli ka meil oma paadisild kanali ääres, juhuks kui peaks tulema tuju paat osta. Maiks üritas sealt paar korda kala püüda, aga no… ei õnnestunud väga.

2015-10-27 08.46.20

 

2015-10-27 08.48.50

2015-10-27 08.48.52

2015-10-27 08.46.33

2015-10-27 08.47.10

2015-10-27 08.48.25

2015-10-27 14.55.49

Sealt me siis kolisime edasi juba nädal hiljem.. tegelikult üritasime terve see aeg endale midagi pikaajalisemat leida aga kuna ootused olid äärmiselt kõrged ja asjaolud pidevalt muutumises (et kui mitu inimest meid ikkagi siis on jne), siis meil eriti ei sujunud. Lisaks ei olnud Maiks selleks hetkeks veel tööle saanud, nii et ei julgenud mingi eriti kalleid kohti vaadata. Üks oli suht ruttu selge – kelleltki teiselt me tuba rentida ei taha, küll aga võime ise kellelegi teisele tuba edasi rentida. Esialgu olidki siin plaanid Lauraga diili teha ja siis Kerliga diili teha ja siis mõlemaga diili teha.. või mis iganes järjekorras see oli. Igatahes.. avanes meil siis nädala möödudes võimalus võtta kolmeks nädalaks üks korter Gold Coasti kõige kõrgemasse ja kõige kuulsamasse torni nimega Q1. Tegelt see on veidi pikem lugu, aga mis siin ikka vanade asjade üle heietada.. asjaolude kokkulangemisel võtsime siis selle korteri ja leppisime kokku, et selle perioodi lõpuks kindlalt mõtleme välja mis teeme. Haha, eriti ei edenenud ka see plaan. Aga tegelt me ei muretsenud, elu ongi seiklus ja selliste majade vahet kolides ongi koguaeg tunne, et oled kuskil hotellis ja puhkusel. No Q1 ongi tegelt hotell. Nii et niipidi vaadates ei ole sellel kolimisel nagu väga vigagi.

2015-11-02 13.39.25

2015-11-04 06.54.15-1

2015-11-07 08.33.38

2015-11-07 08.36.32

2015-11-07 16.33.00

2015-11-07 17.46.31

2015-11-10 17.28.35

2015-11-13 11.02.20

2015-11-13 11.34.35-1

2015-11-13 12.27.53

2015-11-13 12.28.09

2015-11-13 12.29.49

2015-11-15 07.19.20

2015-11-20 13.57.15

 

Sada miljonit asjaolu langes jälle kokku ja kuna Gold Coastil hakkas sel hetkel hoopis lastel koolivaheaeg (ja kõige vanemas eas olevate jaoks oli tegemist nende keskkoolilõpetamisega), mis tähendab põhimõtteliselt 2 nädalat kestvat läbu, kuhu kõik karvased ja sulelised üle osariigi kokku valguvad, siis evakueerusime esialgu Sunshine Coasti puhkama mõneks päevaks ja pärast seda Andy ja Katarina juurde “maja hoidma”.

2015-11-25 06.43.16

2015-11-25 06.43.20

2015-11-25 16.31.46

2015-11-26 06.18.17

2015-11-26 06.18.30

2015-11-26 06.30.31

2015-11-26 06.31.32

2015-11-27 06.06.48

2015-11-27 06.12.30

2015-11-30 06.01.07

2015-12-04 06.10.55

FullSizeRender

ja siis, ja siis! Ja siis saimegi lõpuks oma koha.. aga sellest pikemalt juba meie järgmises saates. Mis mu praegust tuju arvestades ilmub tõenäoliselt aastal 2018. Nägelemiseni mu kallid televaatajad!

ringiratast

Nüüd oleme siis viimased kaks nädalat jälle rutiinsesse tavaellu sisse elanud. Toimetame siin neljakesi (kes veel aru ei ole saanud, siis meil on ka väikestviisi majakaaslased viimased kaks kuud olnud – väga toredad Eveli ja Joosep), käime tööl ja koolis, õhtuti vaatame filme, teeme kordamööda häid sööke ja sügise tuleku puhul põletame küünlaid ja eile otsisime sussidki kapist välja.

Ilmad Adelaides on nüüd jahedamaks läinud. Päeval on küll selline mõnus 20-25 kraadi sooja, aga öösel peab ikka teki juba peale võtma ja õhtuti sussidki jalga panema.

Paar nädalat tagasi pani Maiks kalad kuivama, mida juba kuue päeva möödudes täitsa võimalik süüa oli (uskumatult kiiresti!). Kui veel mäletate, siis kevadel panime igast kraami endale tahaaeda kasvama. Nüüdseks on meie melonitaimekesed juba päris suure pinna enda alla võtnud ja kannavad korralikult vilja. Umbes nädal aega tagasi lugesin melonid üle – sain 24. Praeguseks on meil ebareaalne meloni üledoos – taim hakkab ise juba vaikselt otsi andma, nii et nüüd tuleb lihtsalt käbe kõik viljad ära süüa. Arbuusid aga alles kasvavad, need saavad tõenäoliselt valmis paari nädala pärast.

Uskumatu on mõelda, et oleme Adelaides juba üle aasta olnud ja et juba hakkab teistkordselt talv. Samas on üüratult hea meel, et Maiksul koolis nii hästi läheb ja juba põnevusega ootame Tasmaaniasse kolimist. Maiks seetõttu, et siis läheb kool natuke erialasemaks ja mina igast muude põnevate projektide pärast. Seniks aga naudime veel Adelaide’i ja kõike toredat mis sel kohal pakkuda on!