Meie suvekodu

Ma pole veel kirjutanud meie elukohast. Läks küll natuke kauem selle koha leidmisega kui me arvasime, aga ega me väga ebamugavuste üle kaevata ei saa, sest kõik kohad kus enne seda elasime olid lihtsalt nii tsillid.

Tahtsime küll koledal kombel kuhugi torni kolida, aga oh well, elul olid omad plaanid. Tagantjärele tarkus ütleb, et jumal tänatud, et meil kannatus enne otsa sai, sest ma ei kujuta päris ette kuidas me mitu korda nädalas kõiki oma kämpamise asju ja matkatarbeid liftiga üles ja alla veaks. Nüüd on meil hoopis rõdu shortcut ja saab palju mugavamalt.

Korter on pisike, ühe magamistoa, elutoa, vannitoa, miniköögi ja päris suure rõduga. Asub Surfers Paradises, mingi 5-10 mintsa põhipoodidest ja umbes 3 mintsa rannast.. aga väike jõerand on siinsamas tänava lõpus.. Seal küll väga ujuda ei taha haide tõttu, aga samas keelatud see ei ole ja nii mõnedki seda ka harrastavad. Aga seal jõe ääres on niisama äge tsillida, selline mõnus pikniku pidamise koht, mida me ka tegelikult mitmel korral teinud oleme.

Viimased kaks pilti on siis kodukandi jõeäärne tsillimispleiss. IMG_0111

IMG_0100

IMG_0104

IMG_0106

IMG_0107

IMG_0108

IMG_0092

2016-01-09 08.24.54

2016-01-12 06.09.13

IMG_0049

Mount Maroon

Kes veel aru ei ole saanud, siis matkamine on meie lemmikhobi. Tavaliselt otsime mingeid vähegi pikemaid-raskemaid matku ja kõige rohkem meeldib käia mägedes, kaua sa selle lauge maa peal ikka tatsad eks. Sel korral valisime sihtpunktiks Mount Marooni. Mount Maroon asub Gold Coastilt umbes 100km sisemaa poole, ühes üsna tundmatus rahvuspargis nimega Mount Barney. Mount Marooni matka kohta uurides saab lugeda igasugu hirmulugusid, kuidas see on suht märgistamata rada ja kaasas tuleks kanda kindlasti topograafilist kaarti ja kompassi.. või siis võiks olla tegemist äärmiselt hea suunatajuga matkajatega. Kuna me peame ennast nendeks viimasteks, siis meil muidugi kaarti ja kompassi ei olnud. Ja tegelikult ei olnudki vaja. Kuigi rada on märgistamata tõesti on siiski võimalik hea jälgimise korral aimata, kust need eelnevad matkajad sinna mäetippu roninud on.

Matkal käisime koos Madde ja Reimoga, kelle jaoks see oli esimene selletaoline tipp. Kokku võttis see tripp meil mingi neli tundi vist, mille hulka mahtus nii suuremaid kui väiksemaid turnimisi. Selles mõttes oli küll keskpärasest ohtlikum ronimine, et osades kohtades oli kalle päris suur ja lahtisi suuri ja väiksemaid kive palju. Aga et vigastusi vältida, siis üritasime sellistes kohtades pikemaid vahemaid hoida, et üksteisele midagi pähe ei kukutaks.

Vaade mäetipust oli võimas, erinevalt Mt Warningust sai selle mäe otsas ikka reaalselt 360-kraadist vaadet nautida – puid ega põõsaid ette ei jäänud :)

IMG_20151207_160817

Mount Maroon

IMG_1799

IMG_1809

IMG_1821

IMG_1832

IMG_1834

IMG_1862

IMG_1917

IMG_0023

IMG_1863

IMG_0016

Pärastlõunal käisime veel Burleigh Headsis rannas ja hiljem pidasime meie kodu juures jõe ääres piknikku. Pikad päevad on toredad!

IMG_0038

IMG_0049

IMG_0064