Oiii-kettte-on-diiiin!

Tere! Mina siin! Blogi oli vahepeal talveunes. Liiga palju juhtus korraga et sellest kõigest adekvaatselt ja piisavalt kirjutada ja teadupärast kui mul on valida kas teha poolikult või mitte üldse teha, siis ma valin mitte üldse tegemise. SEST ALL OR NOTHING bruvvas and sistas.

Nüüd olen siis jälle korraks bäkk in da geim – vaatab kui kauaks seekord seda jaksu jätkub. Lühidalt ütleme nii, et juhtusid alljärgnevad asjad… :D

Dets – Meil käisid külas Anu ja Maldar – trippisime Tasmaanias, Gold Coastil, tähistasime Maiksu kooli, jõule, Maiksu sünnat, uut aastat ja niisama koosolemise aega! Oli väga vinge tripp ja me oleme meile pakutud seltskonna ja võimaluste eest väga tänulikud! Ühel päeval räägin sellest kõigest vb veits rohkem ka :) ja näitan pilte!

Jaanuaris jõudsime tagasi Gold Coasti, kus elasime veel mõnda aega ajutises elukohas Hope Islandil, mille valisime nii kauaks kuni endale päris oma kohta otsisime. Mõnest nädalast sai kuu ja kuust kaks ja kahest kuust peaaegu et kolm hehe. Nagu ikka! Kõige ajutisemad asjad pidid need kõige alalisemad olema, üks tark ükskord ütles.

Jaanuaris/Veebruaris alustasime ka kahe uue viisa kadalipu läbimist – üks on ajutine 2-aastane viisa (Graduate visa) ja teine on permanent residency viisa (viitame sellele edaspidi kui 189 visa), mis lubaks meil põhimõtteliselt ükskõik kui kaua siin olla. Paberil kvalifitseerume mõlemale – aga kuna permanendiga on “kes ees see mees” põhimõte ja iga aasta on kvoot peal, siis erinevate meid mittesoosivate asjaolude tõttu jäi Maiks selle aasta ringist umbes mingi 11-13 päevaga välja. Ebaõnn nohhh! Uus “aasta” algab aga juba 1. juulil ja kui nad Maiksu eriala vahepeal tähtsast listist eemaldada ei kavatse, siis peaksime järgmise rohelise tule selle viisa edasi arendamiseks saama juba juuli esimeses pooles.  Vahepeal saime aga teise viisa, mis meil niisama aega parajaks laseb teha.

Märtsis kolisime (tegelikult küll alles 31. märts) oma uude rendimajja. Aega võttis aga asja sai :D Eks standardid olid alguses võib-olla liiga kõrged asukoha ja rannaläheduse ja maja uudsuse mõttes – lõpuks ikkagi leidsime midagi, mis enamvähem vastas kõikidele ootustele ja ei asunud linnast ja atraktsioonidest ja olulistest kohtadest liiga kaugel. Sellega on muidu juba omajagu kamarajura olnud, sest järjekordselt ei tee ei kinnisvarabüroo ega omanikud asju mis paberil kokku lepitud (seekord on peamiselt tegemist lihtsalt hajameelsuse ja venimisega, keegi pahatahtlikult ma arvan meid üle ei lase), aga nagu seda va inglise keelt kõnelev rahvas armastab öelda: “See on nüüdseks juba vesi silla all” (“that’s water under the bridge now”) :D NIi et pole hullu kedagi. Ühel heal päeval näitame seda majakest ka siis.

Märtsi algusest on Maiks meil ka nüüd mitte enam casual töötaja, vaid päris täiskoha lepinguga Naval Architect – saab ka puhkuserahasid ja haigusepäevi võtta nagu tähtsad härrad kunagi. Eestlastele võib see imelikult kõlada, aga Austraalias nimelt on väga tavaline olla nö “juhutöötaja” – töötaid aastaid ühes ja samas ettevõttes tööl ja käid tööl nagu iga teinegi, aga sind kunagi sellisele päris “hüvedega” lepingule ei pandagi. Algul siia seljakotirändurina tulles on see muidugi tore, saab ilma pikema etteteatamiseta teisele poole saart elama kolida kui tuju peaks tulema, aga pikas perspektiivis tahaks ikka ka mingit kindlust ja korda :)

Aprill ja Mai oleme nüüd vaikselt maja sisustanud ja tööd teinud. Maja sisustamine läheb väga aeglaselt haha – vaikselt oleme enamvähem kõik mööbli kokku saanud, nüüd vaja veel rõdule õuemööblit ja toas igast väiksemaid detaile nagu põrandalampi ja vaipa ja lillevaasi ja diivanipleede jne :) Nats veel on teha. kirjutan ükskord majast pikemalt :)

Maiks käib vahepeal nädalavahetustel erinevatele inimeste paadiprojekte tegemas – putitab üht ja teist ja on asjalik. Selles mõttes läheb tal väga hästi, et see kõik lubab tal muudkui uusi tööriistu ja mänguasju endale juurde osta ja garaaž täitub uue kolaga umbes üle päeva. Eile ta üritas mulle seletada mis kõikide nende saagide vahe on mis tal juba olemas on ja mis ta veel ostma peab, aga mul hajus tähelepanu pärast esimest “Vaata see saag…” :D

Mina teen ikka neidsamu agentuuride töid mida viimased 4 aastat; natuke rohkem nüüd päris oma kliente ka kui varem; Nordlife’i, veel ühte uut projekti, sisustan kodu ja olen ilus nagu alati. Trenni pole mingi kuu aega teinud, häbi-häbi! HÄVING!!

Mis siis veel – see nädal näiteks suutsin ÜHE päevaga saada endale angiini, põskkoopapõletiku ja kõrvapõletiku. No erakordselt halb oli olla, arvasin et näen juba seda valgust kuhu sisse öeldakse, et peab minema kui jube kehvaks ära kisub.  Kraapisin aga arsti ust korralikult ja lõpuks anti ikka mingit hullult head kraami sealt, nii et 24 tunniga olin nagu uuestisündinud! uskumatu, ei saa mina aru miks nad kohe seda õiget droogide kahurväge välja ei too, algul proovivad mingite platseebodega või?

Siis meil on näiteks umbes kümneks päevas külas Madde ja Reimo. Kuigi oleme siin riigis vahelduva eduga varsti juba 8 aastat olnud ja M & R on siin ainult poolteist aastat olnud, siis üks päev arutasime Maiksuga, et M & R on kõige rohkemates meie kodudes käinud/peatunud – Gold Coastil eelmine aasta, siis Tasmaanias ja nüüd uuesti Gold Coastil. Isegi oma pered ja pikaajalised sõbrad pole nii paljudesse meie kodudesse veel jõudnud! Kuidagi meil sobivad plaanid omavahel kokku ja seltsis on meil alati segasem (sõna otseses mõttes, suht segane!). Nad on head kaaslased koduses majapidamises kui oled näiteks haige – teevad muudkui süüa (head!) ja pühivad põrandaid :D

Nüüd vaatan telekat. Täna ostsin. PÄRIS ISE (tegelt Reimo oli kaasas mõõdulindiga, et saaks teeselda, et ta on nagu see mees kes tähtsa näoga mõõdab midagi). Kuna antennijuhet veel ei ole, siis ühtegi programmi või telekanalit vaadata ei saa otseselt, aga see ei sega ju ometigi telekat VAATAMAST.

Gold Coastilt Tasmaaniasse tagasi!

Ja olemegi Tasmaanias tagasi! Vahepealsed nädalad on megakiired olnud ja ei olegi jõudnud midagi kirjutada. Täna ongi reaalselt esimene päev, kus ei pea midagi lahti ega kokku pakkima, kuhugi sõitma, mööda poode jooksma, pulma korraldama, veel pulma korraldama ja siis veel nats pulma korraldama. See muidugi ei tähenda, et homme jälle trall uue hooga peale ei hakkaks – kell 1.15 kirjutame oma järjekordse kodu rendilepingule alla ja kolmapäeval kolime. Aga täna on täna ja täna ei pea midagi tegema, nii et kirjutan parem blogi.

Viimane nädal Gold Coastil läks megakiiresti. Pakkisime asju, võtsime soojast ilmast ja rannalähedusest viimast, küpsetasime häid sööke ja veetsime aega heade söberitega. Neljapäeval andsime korteri üle (ilma ühegi probleemita, jehuu!) ja läksime veel viimaseid jooke Q1 baari tegema Madde, Reimo ja Kerliga. Ööseks jäime Kati ja Andy juurde, sest tahtsime reede hommikul varavalges lahkuda ja sellisel juhul poleks meil olnud võimalik korterit üle anda.

2016-02-25 06.29.59

Meie suvekodu aidaa! 

IMG_0505

Reede hommikul ärkasime juba viiest – mina tegin veel kiirelt viimase trenni Gold Coastil kuni Maiks Maddet ja Reimot peale korjas. Viimaste kuude jooksul on selgunud, et tegelt on kõik võimalik – ükskõik kus ja ükskõik millal saab trenni teha, kui ise tahta. Siiamaani olen elus alati lihtsama vastupanu teed läinud ja vabanduse leidnud kui midagi natukenegi liiga raske või tüütu tundub. Aga nüüd üllatan vahel ennastki.2016-02-26 05.19.41-1

2016-02-26 05.19.27

Trennipleiss Kati ja Andy maja taga, kell 5.20 hommikul :)

Kella kuue – poole seitsme ajal saimegi siis liikuma. Madde, Reimo, mina ja Maiks. Madde ja Reimo olid meil reisikaaslasteks, kuna nad said Tasmaaniasse farmitööd (kuna Madde tunneb mind, kuna mina tunnen Karmenit, kuna Karmen tunneb Marki, kuna Markil on kartulibisnes haha)  ja seltsis segasem ja miks mitte eksole :) Valmistusime kõik selleks pikamaasõiduks hullult ette igast sarjade ja filmide ja raamatute ja ristsõnade ja mängudega, aga tegelt ei teinud neist ühtegi asja vist kordagi, lobisesime ja magasime niisama. Asju oli autos muidugi ebardilt palju, aga saime hakkama :) Ennegi nii sõidetud. Ja iga kord imestan, et issand seekord mahtus ikka erakordselt palju.

2016-02-26 14.01.11

2016-02-26 14.02.36

2016-02-26 19.10.27

2016-02-26 19.27.05

2016-02-26 19.52.47

2016-02-27 08.18.26

2016-02-27 08.19.06

2016-02-27 08.21.26

2016-02-27 08.23.21

2016-02-27 10.08.25

2016-02-27 10.29.48

2016-02-26 15.28.51

Reede õhtuks saime 14 tundi ja 1200 kilomeetrit kirja. Sõitsime läbi sisemaa, tahtsime vältida suuremaid linnasid ja liiklusummikuid ja lahedat Austraaliat vaadata. Toredad väiksed maalinnakesed ja 44 kraadi sooja – see ongi “puutagune” Austraalia.

WikiCampsi äpi abiga leidsime ühes imepisikeses 25 elanikuga linnakeses telkimisplatsi, mida hooldavad ja arendavad linnaelanikud ise – kasutada on suur laste mänguväljak, väliköök, toolid-lauad (nagu reaalselt kellegi kodu aiamööbel), soojad dušid, wcd jne. Maksmine selle eest kusjuures on annetuste põhine, nii et igaüks saab vastavalt oma võimalustele maksta. Ja ei mingid bookimist ja ette helistamist ja jauramist. Ise lähed, kasutad, koristad. Ilus nunnu kohake :)

Hommikul tegin ühe trennikava poolt ette nähtud kiirkõnni külavaheteedel. Vahtisin lambaid ja papagoisid ja sattusin lausa päris kaugele võssa ära :D Ebaõnnestub vahel mul see seiklemine :D Lõpuks ikka jõudsin platsile tagasi kui teistel juba telgid koos ja hommikusöök valmis. Mul on ikka üliüliüliväga vedanud, et Maiks viitsib mu trennidega alati arvestada, vahel kui kuskil telkimas oleme, siis aja kokkuhoiu mõttes ta pakub, et paneb näiteks ise laagri kokku kui ma tahan ees ära joosta või kõndida või midagi muud teha taolist teha ja siis sõidab mulle järgi. Siis ei pea ootama kuni ma ära teen ja siis tagasi tulen ja siis veel koos asju pakime. Ja sel korral aitasid Madde ja Reimo tal ka veel asju autosse toppida, nii et mina sain ilusasti oma asjad ära tehtud! Aitäh head inimesed!

2016-02-27 06.55.57

trennipleiss

2016-02-27 07.03.35

mis nii viga vehelda

Laupäeval oli meil tegelikult ainult 500km jäänud sõita, kuna Maiks oli eelmisel päeval nii tublit tööd teinud. Sõitsime siis selle kähku ära ja tuiasime niisama Melbournes ringi. Käisime nats rannas ja St Kildas söömas. Tahtsime vene poodi ka minna, aga kuna ma panin veits mööda mõne asjaga, siis jäi see meil kahjuks ära. Kella kuuest läks Maiks praami peale ja meie oma öömaja otsima. Niimoodi läksid asjad seetõttu, et praamipiletid olid ebanormaalselt kallid ja lennukipiletid ebanormaalselt odavad – otsustasime, et Maiks läheb praamiga ja meie lennukiga, säästsime selle lükkega igaüks vist umbes 100 dollarit. Mis tegelikult on täiesti arvestatav raha. Meie seiklesime siis natuke jalgratastega, natuke jala, natuke über-taksoga ja olimegi kohal – lennujaama lähistel airbnb kaudu bookitud ööbimiskohas. Koht oli tsill, omanik tsill ja öösel mäkist ostetud salat ka tsill. Mäkk hea, kõik hea (läheb mu eelneva trennijutuga täiega kokku eks haha :D).

2016-02-27 18.16.40

Pühapäeva hommikul veits pärast kuute lendasimegi juba Launcestoni. Maiksu praam jõudis umbes poolteist tunnikest enne meie lennukit, mis andiski talle täpselt piisavalt aega, et meile lennujaama vastu sõita. Käisime Launcestonis maalastele söögivarusid ja sooje riideid-tekke ostmas, Gorges ja City Parkis jalutamas ja sõit Ringaroomasse võiski alata. Poolteist tundi hiljem panimegi nad siis nende uues elukohas maha. Väike šokiteraapia tuli ikka ka – need näod, mis meid seal ära saatma jäid olid lihtsalt nii nunnult segaduses ja “appi-kuhu-te-meid-tõite” olekuga. Muhahahahaha, evil laugh. Ei tegelt, neil kõik hästi (Y)

2016-02-28 06.54.09

2016-02-28 08.05.37

2016-02-28 08.12.35

Leia pildilt paabulind (ylemine pilt)

2016-02-28 08.26.17

Ise rändasime edasi Jane ja Duncsi juurde sauna ja sööma ja pulmi arutama ja vihmametsa koristama ja aknaid pesema ja süüa tegema ja meisterdama ja patju õmblema ja suvemuljeid vahetama. Oh kui toredad on sõpradega taaskohtumised!