Juba pikemat aega olen plaaninud kirjutada Maiksu tegemistest, tegelikult lausa tagasi Tasmaaniasse jõudmisest saadik, nüüd peaaegu kolm kuud hiljem siis jõuan lõpuks selleni.

Kui Tasmaaniasse tagasi jõudsime, läks Maiks kohe jälle kooli ja juba pärast paari esimest päeva tuli koju sellise rõõmusõnumiga, et oli kooli kaudu ühe tööpakkumise saanud. Nimelt on tal koolis üks selline vend, kes… ehitab paate (üllatus-üllatus!). Arutasime siin nüüd pikalt ja laialt, kuidas teda eesti keeles nimetada, aga targemaks ikka ei saanud. Ametlikult on ta AMC Shipwright, mis põhimõtteliselt tähendab paadiehitajat. Ta ei ole otseselt õppejõud, aga ta juhib koolis asuvat paadiehituse töökoda. Kuigi Maiksu koolis otseselt paadiehitust ei õpetata, on neil siiski eraldi mudelite ehitamise töökoda, et lainebasseinides eksperimente ja muud teadust teha.

Igatahes, Maiks siis läks ja küsis sellest tüübilt, et kas Launcestonis ka mingit tööjuttu liigub ja üllataval kombel ütles onu, et liigubki! Juba paar päeva hiljem oligi Maiks Van Diemen Luxury Craftis tööl. Kuigi esialgu pidi tööd jätkuma vaid mõneks nädalaks, kuna tegemist on alles noore ettevõttega ja projekte on neil veel vähe, on ta tänase päevani seal järjepidevalt kaks ja pool päeva nädalas tööl käinud. Kuigi see paneb talle päris suure koormuse peale, on ta praegu otsustanud, et käib seal nii kaua kui võimalik, sest teisel poolaastal pole võib-olla enam üldse võimalik tööd teha.

Van Diemen Luxury Craft ehitab kaatreid, mis nii mõneski mõttes on üpris uuenduslikud. Nimelt on tegemist paatidega, mida oleks kõige lihtsam võrrelda kabriolett-autodega. Kui tavaliselt on paadininas kas a) vabaõhu istumisruum ja puudub kajut või b) kajut ja puudub vabaõhu istumisruum, siis nende paatide puhul on võimalik kajutil katus maha lasta ning seda hoopis vabaõhu istumisalana kasutada. Ausalt, kui mina neid paate vaatan, siis ma ei saa aru, miks rohkem paate juba sellistena ei ehitata, täiesti geniaalne lahendus tundub!

Rottisin mõned pildid ka nende kodukalt. Need on küll esimestest prototüüpidest ja see on küll oluliselt vanem ja väiksem mudel, aga põhimõte on enamvähem sama. Paat, mida Maiks ja kamraadid praegu ehitavad on umbes kaks korda suurem.

 Katusega

Katuseta

Katusega

Katuseta

Töökoht ise on hea, Maiksu tööandjad väga arusaajad ja vastutulelikud inimesed ja nagu juba pea kõikide Maiksu töökohtadega kombeks saanud, arvestavad nad väga tema ülikooliõpingutega ja on lasknud tal ise valida, millistel päevadel talle töötada sobib. Selles mõttes on siin Austraalias ikka tööandjad äärmiselt mõistvad inimesed – kui oled ise hea ja usaldusväärne töötaja, siis tullakse sulle ka vastu. Meil ei ole veel sellist kogemust olnud, kus kellelegi oleks Maiksu kooliõpingud ette jäänud ja sellepärast oleks mõni töökoht saamata jäänud.

Kooliõpingute läheb vist nii nagu alati – marukiire on ja kodus või mujal hängimise aega nagu ei olegi. Juhtub üsna tihti, et Maiks tuleb koju alles hilisõhtul ja istub ka terved nädalavahetused koolis laboris. Praegu on tal käsil semestrilõpp ja selles tulenevalt veelgi tihedam päevakava ja tänu sellele pole ka eriti tööle jõudnud. Eelmisel kahel nädalavahetusel käisime Karmeni ja Johni juures sauna ehitamas (millest räägin eraldi postituses!) ja nüüd tänu sellele näen Maiksu sama tihti kui kuuvarjutust. Kaks nädalavahetust järjest koolitööst vabaks võtta on tagantjärele mõeldes ikka päris ränk pauk tema kohustustele ja ma pakun, et rohkem ta enam nii teha ei taha. Samas on see ikka päris hull, kui koormus on selline, et kohe kuidagi ei jõua isegi parki jalutama või trenni või raamatut lugema. Ainult õhtuti vaatame vahel natuke sarju ja võtame aega maha. Aga härra peab ilusti vingumata vastu ja rühib edasi. Nüüd ju ainult viimane lõpusirge jäänud – 5 kuu pärast ongi see kõik põhimõtteliselt läbi. Hurraa ja hõissassaaa!