Coolangatta ja Burleigh Heads

24. Feb 2016Leave a comment

Pühapäeval magasime üle pika aja natuke kauem kui tavaliselt, umbes kella poole üheksani vist isegi. Siis sõime kärmelt hommikust ja juba ruttasimegi uusi seiklusi otsima. Tol päeval sõitsime Gold Coasti lõunapiirimail asuvasse Coolangattasse. Jalutasime seal niisama ringi, käisime surfikohvikus lõunat söömas, vaatasime telkust surfi, otsisime surfivõistlusi (eee leidsime ja ei leidnud ka). Vedelesime rannas, ujusime (loe: lamasime vees), päevitasime, imetlesime vaateid ja olime niisama lõbusad.

Kui rannas kopa ette viskas, mõtlesime, et läheks hoopis.. mingisse teise randa, aga kuhugi kus saaks rahulikult varjus pikutada ja piipu teha ja näiteks siidrit libistada. Mõeldud-tehtud, suundusimegi Burleigh Headsi. Tegelt ega siin pikalt midagi lobiseda ei ole, lamasime suht ühe ja sama koha peal mingi 4 või 5 tundi, vahepeal vedasime ainult süüa ja juua juurde. Mõnus oli. Suve viimane rannapäev.

elamine-olemine

23. Feb 2016Leave a comment

Ongi viimane nädalakene jäänud siin Gold Coastil! Mul on veel küll hull nimekiri asju mida tahaks jõuda teha enne kui ära läheme, aga reaalsuses on meil ainult üks nädalavahetus jäänud ja kuigi ma mõtlen iga päev, et pärast tööpäeva lõppu teeme täna kindlasti midagi, siis reaalsuses on pärast trenni, tööd ja õhtusöögi valmistamist ikka päris väss olla.

A vahepeal ikka uitame ringi, käime näiteks rannas päikseloojangut vaatamas või Andyl-Katil külas või niisama autuga tiirutamas-tuuritamas. Eelmine nädal veetsime ühe ilusa õhtu Burleigh Headsis päikeseloojangut vaadates. Kui Maiks veel tööl oli, valmistasin mina kodus meile väiksed mereannisalatid ja ühe juustu-snäkki vaagna ette. Kusjuures, suutsin kõik need asjad väga esinduslikult ja ilusti endale seljakotti pakkida, nii et Maiks oli kohe päris üllatunud kui sealt kotist neid asju muudkui välja tulema hakkas. Ja kõik veel ilusti sätitud ja presenteeritud ka :)

Vähehaaval viskan siin asju minema ja pakin asju, mida vähegi saab pakkida. Samal ajal üritan sujuvalt ka köögikappides leidutavatest toiduvarudest lahti saada, aga see on päris keeruline. Näiteks, eile tegin kartulisalatit ainult sellepärast, et meil oli palju konserv-porgandeid üle.. ja siis saatsin Maiksule sõnumi, et ta tooks vinkusid ja majoneesi ja muidugi sai tema kohe aru, et ma teen kartulisalatit… ja ostis igaks juhuks konserv-porgandeid juurde haha :P Well done Sir.

Mount Maroon

7. Dec 201516. Jan 2016Leave a comment

Kes veel aru ei ole saanud, siis matkamine on meie lemmikhobi. Tavaliselt otsime mingeid vähegi pikemaid-raskemaid matku ja kõige rohkem meeldib käia mägedes, kaua sa selle lauge maa peal ikka tatsad eks. Sel korral valisime sihtpunktiks Mount Marooni. Mount Maroon asub Gold Coastilt umbes 100km sisemaa poole, ühes üsna tundmatus rahvuspargis nimega Mount Barney. Mount Marooni matka kohta uurides saab lugeda igasugu hirmulugusid, kuidas see on suht märgistamata rada ja kaasas tuleks kanda kindlasti topograafilist kaarti ja kompassi.. või siis võiks olla tegemist äärmiselt hea suunatajuga matkajatega. Kuna me peame ennast nendeks viimasteks, siis meil muidugi kaarti ja kompassi ei olnud. Ja tegelikult ei olnudki vaja. Kuigi rada on märgistamata tõesti on siiski võimalik hea jälgimise korral aimata, kust need eelnevad matkajad sinna mäetippu roninud on.

Matkal käisime koos Madde ja Reimoga, kelle jaoks see oli esimene selletaoline tipp. Kokku võttis see tripp meil mingi neli tundi vist, mille hulka mahtus nii suuremaid kui väiksemaid turnimisi. Selles mõttes oli küll keskpärasest ohtlikum ronimine, et osades kohtades oli kalle päris suur ja lahtisi suuri ja väiksemaid kive palju. Aga et vigastusi vältida, siis üritasime sellistes kohtades pikemaid vahemaid hoida, et üksteisele midagi pähe ei kukutaks.

Vaade mäetipust oli võimas, erinevalt Mt Warningust sai selle mäe otsas ikka reaalselt 360-kraadist vaadet nautida – puid ega põõsaid ette ei jäänud :)