Seitsme maa ja mere taga elasid kord kaks kõige kaunimat inimlooma isendit – Maiks ja Elina.

Tegelt. Juhtus meil siis selline muinaslugu, et Maiks pidi tööle saama ühe paadivenna juurde, kes pidi talle nagu disainikogemust andma. Vend (nimetame teda näiteks Oswaldiks) aga venitas ja venitas. Samal ajal Maiks otsis ikkagi igaks juhuks mujalt tööd edasi. Juhtuski siis nii, et juba esimesel Gold Coasti nädalal sai Maiks jutule ühe paadipoleerimisvennaga (nimetagem teda Andreiks), kelle juures tööle sai hakata. Käis siis meie anekdoodi peategelane mitmeid nädalaid Andrei juures paate poleerimas, ise samal ajal ikka Oswaldiga edasi kurameerides. Oswald muudkui venitas ja venitas oma asjadega aga samas nagu otseselt “Ei” ka ei öelnud. Andrei juures aga eriti head palka ega edasiarendavat töökogemust ei saanud.

Survestas siis see Maiks (nimetagem teda Maiksuks), mis ta survestas, kuni lõpuks läks Oswaldiga kokku saama. Selle kokkusaamise tulemusena lõid Maiks ja Oswald käed ja sai kokku lepitud, et Maiks alustab tuleva nädala esmaspaal Oswaldi juures tööd. Kurbrõõmsalt läks teatas meie telenoveela sangar Andreile, et nende suhtest siiski asja ei saa ja et antud töönädal jääb viimaseks. Kõik näiski sujuvat sama libedalt kui jõevesi läbi veskiratta.. kuni saabus paar päeva hiljem e-mail Oswaldilt, kus (nüüdseks) meie koomiksi pahalane teavas meie härrale, et tegelikult tema juures ikkagi tööd ei saa. Oh õudu! Oli ju Maiks oma leivaisa juba puu taha saatnud!

Täiesti ootamatu pöörde võttis etenduse süžee aga sel hetkel, kui peategelasele pakuti juba uut tööintervjuud, sedakorda siis jällegi saabuva nädala esimeseks päevaks! Hoidke nüüd oma piip ja prillid nii kuis saate, küll nüüd läks alles põnevaks!

Maiiii viiiitsi rohkeeeeem