Üks õhtu kui pliksid külas olid ja spontaanselt väikest mereannivaagnat tegema hakkasime, siis juhtus selline inetu lugu, et torkasin ennast ühe külmunud krevetiga. sain imetillukese haava, 2x3mm ehk. Juba paar tundi hiljem läks kole jubedasti paiste ära ja oli samasugune veel järgmisel hommikul ka. Läksin siis ilusasti tööle.. mis tuleb välja, et ei olnudki nii hea mõte. Sõrm läks veel kaks korda suuremaks, tõusis palavik ja terve selle kalapoekese oleks tahtnud täis oksendada. Õhtul käisin arsti juures ka, sain teetanuse süsti (sest ma küll ei mäleta millal ma seda viimati sain) ja antibiootikumid. Kõige põnevam on see, et palavik läks nagu tõesti alla, aga näpp on nüüd kolmandat päeva selles maksimaalsuuruses. Ei oskagi enam midagi peale hakata, kole valus on. ja kole lillaks hakkab ka kiskuma.

PS. Ja kõige hullem on selle juures see, et kuna ma anatoomiliselt ja üldse neis valdkondades väga tark ei ole, siis ma üldse ei saa aru kogu sellest asjast ja ja ja ja mis on ühe väikse jonnaka Elina kõige suurem mure? See kui ta millestki aru ei saa. Mina ei saa aru, järelikult pole loogiline.