Need on mu kü-la-li-sed!

Sõbrapäeval (no ei ole olemas sellist päeva!!) saabus meile taaskord külla sõber Tõnis ja mõned päevad hiljem ka Kaido ja Rauno. Maja oli jälle rahvast täis ja elu mõnus. Meie käisime muidugi sama kenasti koolis/tööl edasi nagu ikka ja poisid toimetasid siin omaette. Nädalavahetuse võtsime muidugi vabaks (koguni kaks päeva! Ennäe imet!). Äraütlemata tore aeg oli. Laupäeval käisime Cedar Creek’i koske vaatamas, aga kuna seal oli marupalju inimesi, siis ujuma ei läinud. Läksime hoopis Conway Beachi, kus sai natuke ranna peal autuga sõita (oi, kuidas mulle meeldib ranna peal autuga sõita!!), kala püüda, toredaid pilte teha ja õlunaadi sisse kaanida. Nii mõnna oli!

Pühapäeval sõitsime Hydeaway Baysse. Kõigepealt oli vaja muidugi sõita Dingo Beachi ja sealt mingisugune jabur kogus friikaid osta ja siis mingisse täiesti jaburasse kohta sõita ja vaadata, kas see tee on normaalne, et sealt kuhugi alla vee äärde sõita. Ei olnud normaalne. Õnneks see oli nii ebanormaalne, et meil ei tekkinud isegi vaidlust, kas peaks või mitte. Ilmselgelt polnud vaja sinna minna. Edasi sõitsime siis Hydeaway Baysse. Kuna praegu on stinger season, siis ilma selle üliõhukese kalipsota vette minna ei ole väga tark. Mõtlesin, et lähen proovin siis laenutada meile need kalipsod (stinger suit) ja Härra Laenutusmees laenutaski mulle viis uhiuut kalipsot täitsa ilma rahata! Vahi, kus on alles toredaid inimesi maamunal! Seadsime ennast siis sinna rannale sisse. Rauno ja Maik tegelesid õngitsemisega ja mina, Tõnis ja Kaido peesitasime niisama vees ja liival ja vees ja liival ja vees.

Maik sai muidugi kohe esimestel minutitel ühe Giant Trevalli kätte, mille me pärast piltide tegemist muidugi sama targalt lahti lasime. Kuna ma olin eelmisel päeval Conways juba nii ära põlenud, siis lamasin lihtsalt seal rannal stinger suit seljas ja rätik üle pea, et jumala eest veel rohkem päikest ei saaks. Ülinaljakas oli see, et tõus tuli päris kiiresti, mis tähendas seda, et Maiks pidi mind mööda randa edasi lohistama iga kord kui lained jälle üle varvaste käisid. Sellest on üpris humoorikad pildid ka!

Päeva tipphetk oli kindlasti see kui Rauno õnge otsa üks väike Shovelnose’i poisike jäi. Ikka jupp aega sai sellega taieldud ja sellest on meil nüüd mõned videod ka näidata, vaadake isuga, monteerisin oma ropendamised välja. Pärast pikka ja toredat ja lõbusat ja vinget ja väsitavat ja ikkagi toredat päeva läksime koju ja tellisime indiat. Üks krdi mõnus söömaaeg oli :)

Poisid olid meil siis kokkuvõtteks päris kaua külas. Tõnis vist koguni 9 päeva ja Rauno-Kaido 6. Ülimalt tore aeg ja meenutada on isegi natuke kurb.. kurb et läbi sai see kena aeg. Ikka nii tore on külalisi vastu võtta ja nendega kõiksugu toredusi teha. Eriti tore on see kui külalised põrandaid pesevad üllatuseks ja kotlette teevad ja koguaeg „perenaine-perenaine, kas sa õlut/süüa/autoust lahti/abi vajad?“ küsivad. Oeh, nii tore, nii tore..

Nüüd oli meil siis väike paus.. nädalake või nii ja juba ongi uued elanikud. Prantsuse neiud. Väga viksid ja viisakad siiani, käivad hiirvaikselt ringi ja mitte kuidagi ei seda olemist…

Aga nüüd on mul aeg magama minna. Elu on üks väike nihverdis ja tahab et ma asjalik oleks järgnevad neli päeva. Viiendaks päevaks jälle suured plaanid tehtud, nii et peab vastu pidama. Mitte, et see nüüd ületamatult raske oleks, rohkem nagu tore..

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s