täna oli meil siin siuke naljakas lugulaul, et kui töölt koju tulime, siis vaatasime, et mingi loomake luurab meil siin maja ees tiigi ääres. Lähemal vaatlusel selgus, et wallaby (see on üks väike känguru). Hiilisime siis talle vaikselt lähemale. Loomake vahtis meid natuke aega ja siis läks ühel hetkel nii paanikasse, et hüppas tiiki. Ujus siis seal mõned meetrikesed ja mõtles, et kuival maal on vist ikka parem. Tuli siis maale tagasi. Siis mõtles vist , et ei-ei-ei-ei, vees oli ikka parem. Hüppas vette tagasi. Härrastele luikedele aga siuke siiberdamine ei meeldinud ja nad mõtlesid et läheks hoopis wallabyle kallale. Wallaby põgenes taaskord kuivale maale. Tegi seal paar hüpet (mille käigus kukkus ümber mingi paar korda) ja siis mõtles, et ei-ei-ei-ei-vol-2 ja hüppas vette tagasi. Mille peale üks luikedest otsustas talle pähe hüpata. JA PÄRISELT HÜPPAS KA. Wallaby põgenes taaskord kuivale maale ja kepsutas kaugusesse (paar korda kukkus jälle). Kahjuks wallaby ei olnud nii tark, et aru saada, et see suund kuhu poole ta hüppab on piiratud aia ja pumbakuuriga. Ühel heal hetkel kuulsime, kuidas ta seal siis plekist pumbakuuri rammib. Ei teagi mis tast sai.. luiged mölisesid omavahel tiigi peal veel jupp aega pärast seda…