United States of Rain

Vahepeal on siis toimunud kõiksugu toredusi. Kuna meil on nüüd sügis (täna on mingi 20 kraadi ja ülisuvine, kõige lühemad riided seljas mis võimalik), siis on tööga jamad lood. Korjame ühte viimastest sortidest, mida on nii lihtne kahjustada, et seda vihmaga korjata ei lubata.

Eelmisel nädal oli see eest nii kõva töönädal, et tegime enamvähem 80 tunni kanti mõlemad. Mõnus oli vaadata kuidas summa iga päevaga märkimisväärselt kasvas :) Seda kurvem oli aga see nädal tühja passida. Eelmisel  nädalal toimusid veel selline lahe sündmus, et Ilan sõitis oma traktoriga Maiksu traktorile tagant sisse. Õnneks midagi hullu ei juhtunud ja kõik elavad happily ever after edasi. Polegi veel sellest rääkinud, et selleaastase õunakorjamise alguses „parkis“ üks neiu (nimesid ei nimeta) oma traktori nii ilusti postide-puude vahele ära, et härrased eluaegsed pidid koguni mingi posti kuskil maast välja kangutama, et seda traktorit sealt kätte saada.

Kui kolmapäeval õhtul otsustasime, et kasutame oma vabu päevi vähe lõbusamalt ja kell pool seitse õhtul startisimegi Põhja-Tasmaanias asuva Ringarooma poole. Sõit kestis terve mu elu kaks korda. Sellesse mahtusid muidugi ka kõiksugu bensiini-, joogi-, tualetipeatused, aga sellegipoolest viiiiiiiis tundi on ikka megapikk aeg. Lõpuks kell pool 12 jõudsime siis kohale. Ees ootas meid tore õhtu hulga eestlaste ja mõne kohalikuga. Tegemist oli siis Karmeni, Jane (ehk mäletate neid meie eelmise aasta tassie seiklustest?!) ja nende elukaaslaste Johni ja Duncani koduga. Külla olid tulnud ka kolm Eesti pihvi Gunilla, Ave ja Kadri. Öö möödus siis hulga õlle ja kaardimängude, mõningate intriigide ja niisama jauramise saatel. Järgmisel nädalavahetusel leiab sealsamas aset väikest viisi kihluspidu, kuhu me äkki ka kõige muu kõrvalt minna jõuame :)

Kui siiamaani võis arvata, et Grove, Lollara ja Huonville on oma asukoha ja väikese elanikkonnaga on täielikud maakohad, siis Ringarooma „City“ ja kõik sealne on ikka väga puu taga. Samas on tegemist väga ägedate metsadega piirkonnaga ja kõik kohad on kirjusid lehmi täis (meil siin lõunas on mingil põhjusel aint pruunid) – mustad, valged, must-valged, pruunid, punakaspruunid jne jne jne. Selline mõnus outback vibe oli sellel kohal seal :)

Järgmisel päeval otsustasime siis natuke ümbruskonnas ringi vaadata. Käisime siis Mount Victoria Forest Reserves Ralphs Fallsi juga vaatamas ja niisama metsas jalutamas. Hiljem külastasime veel Saint Columba juga.. seal oli mingite üleujutuste tõttu vaateplatvormile minek küll keelatud, aga noh, sai jälle üksjagu võsa vahel tuterdatud ja vett vahitud. Metsas on siin küll juba nii palju käidud, et ma vist ei käinud Eestis ka nii palju metsas.

Tsekkisime mingis karjamaa pubis ka ühe sea (või noh tegelt oli neid kaks) üle, kellele külastajad õlut võisid joota. Ei saanud küll selle ürituse eesmärgist päris hästi aru.. ma mõtlen nagu, et huvitav mida mingid loomakaitsjad sellest arvata võiksid?

Õhtul kulgesime niisama, tegime süüa, viisime läbi ülekuulamisi,et plikside eluga kurssi saada ja vaatasime telekat.

Järgmisel päeval otsustasime idakallast tsekkida. Tahtsime lõppude lõppude lõppude lõpuks käia ära Wineglass Bays, aga kuna kulgesime teepeal kõiksugustes randades ja muudes kohtades, siis jõudsime kohale nii hilja, et enam polnud mõtet seda matka ette võtta, sest oleksime üpris kindlalt pimeda peale jäänud. Nii kulgeski meie tripp pigem randu ja väikseid linnakesi vaadates.

Õhtul käisime veel Rosny Parkis väiksel šopingtuuril.. üritame valmistuda oma edasisteks trippideks ja oleme nüüdseks vist näinud juba kõiki võimalikke eskysid, mis maailmas olemas on. Esky on siis see külmakast, kus toitu saab säilitada.

Tore oli Karmenit  ja Janet üle nii pika aja näha ja eriti tore oli näha, et nad ennast nii vahvasti sisse on seadnud ja enda elu naudivad. Vahvad pliksid, läheks tihedaminigi külla, kui nad nii kaugel ei elaks.

Kui nädala alguses teada saime,et vihmaga väga tööd ei ole, siis üritasime midagi ajutist leida. Aga nagu alati, siis kui otsid pole midagi ja siis kui enam ei otsi, siis hakkab uksest ja aknast neid sisse voolama. Selle tulemusel oli vahepeal kohe hulganisti kõikvõimalikke tööpakkumisi, mis kõik mingil põhjusel siiski ära öelda tuli. Ja selle kõige vahele on veel mahtunud mõned huvitavad tööpakkumised kuhugi teistesse Austraalia otstesse, mis samuti praeguseks meie poolt täitmata on jäänud.

Ülejäänud nädala oleme siis Lollaras olnud ja puhanud. Maiks käis eile kalal ja mina valmistun niisama eelseisvaks non-stop töötamiseks. Nimelt ütles Andrew, et esmaspäevast saame tõenäoliselt kuni lahkumiseni korjata nii palju tunde kui tahame ja see sisaldab endas ka lihavõttepühade ajal töötamist. Tõotab head, eks näis kas see vihmamees, kes taevast ämbritega vett alla kallab, ka samamoodi arvab.

Nädala alguses oli meil ka väike juuksurisalong, kus esialgse plaani järgi oleks aset leidnud meie kõigi juuste lõikamine. Tegelikkuses oli aga nii, et selle ajaga kui me Lauraga üksteisel juuksed ära lõikasime, jõudis Maiks magama jääda. See tähendas, et pidin tal paar päeva hiljem hoopis juukseid lõikama. Kokkuvõttes oleme kõik oma uute ja uhkete soengutega rahul :)

Ahjaa, nädala alguses käisime veel Kingston-Margate šopingtuuril ka! Otsisime Laurale telkimiseks madratsit või matkavoodit. Leidsime ühe voodi aga üldse ei saanud aru kuidas see töötama peaks ja siis otsustasime selle voodi seal riiulite vahel kokku panna. Kümme mintsa jauramist ja juba võiski Laura ennast keset Big W’d oma tulevases voodis pikali viidud. Testitud voodi jätsime küll esialgu sinna, aga lõppkokkuvõttes oli see väga oluline proov, sest paar päeva hiljem ostiski Laura endale sellise matkavoodi. Tajuba mitu päeva räägib, et ta proovib selles „täna öösel“ magada, aga ma veel ei tea, kui kaugele ta oma testidega jõudnud on.

Lollaras on viimasel ajal kahtlased asjad toimunud. Ilanil ja Japsil käib nii palju sõpru, et enam ei jõua järge pidada kes kus magab. Lisaks on neil kahtlane komme aluspükstes ringi hängida. Ja kummalisel kombel on isegi siis keegi Japsi juures kui Japsi ennast ei ole. Ahjaaaa! Ja kuigi Japsi putka on mingi 2×3 meetrit ja sinna mahub mööbli asetuse ja kõige muu tõttu magama ainult üks inimene, tuleb sealt varahommikuti ikkagi välja aluspükstes Ilan! Eile otsustasin lõpuks Ilani enda FB sõbraks panna ja seal tal oli hulgaliselt pilte, kus ta mingite aluspükstes meestega kuskil koobastes joob. Vääääga kummaline eksemplar on see noormees. Ja seljataga kutsuvad kõik kohalikud teda juudiks või terroristiks, lihtsalt seetõttu, et ta Iisraelist on :D

Praegu olen muideks pesumajas ja kirjutan pesumasina peal blogi. Laura ja Maiks läksid toidušopingule ja mind jäeti siis masinate valvesse. Kui me siia tulime, siis üks tädi ütles meile, et üks masin ei tööta – võtab küll raha ära aga tööle ei hakka. Panime siis teistesse masinatesse riided ja jäin ootama, et veel mõni masin vabaneks. Tädi siin ka ootas oma riideid. Lõpuks kui tädi oli oma riided välja võtnud, suutsin ma ikkagi mingis meeltesegaduses valida selle KATKISE masina, sinna pesupulbri, pesu ja raha sisse panna ja oma arust tööle lülitada. Kuna siin on müra nii suur, siis ma ei saanud aru ka et see ei tööta ja ootasin rõõmsalt siin pingi peal, et millal see masin küll lõpetab :D

One thought on “United States of Rain

  1. Marje says:

    Mind see viimane küll ei üllata, sa oled pidevalt mingis oma maailmas ja ei kuula, mida sulle räägitakse… Ha-haa!!

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s