viimased farmilood… osa 5?!

Nii. Ja nüüd viimased jutud, minu farmilugude sarjas. Eelmisel aastal, kui siin esimest korda töötasime, olime esialgu ainukesed backbackerid siin ja vähehaaval hakkas meid siia hooaja edasi arenedes juurde kogunema, kuni meid oli mingil hetkel isegi 10-14. Sel aastal on aga lood teised. Kui siia tulime, oli siin kolm bäkkerit: üks paar, kes koosnes prantsuse neiust ja itaalia kutist ja siis veel nende sõber austraallane. Nemad töötasid kuskil mujal ja ainult elasid siin. Esialgu nad jutustasid koguaeg, et nad jäävad siia veel kauaks-kauaks, aga ootamatult muutsid nad suht päevapealt meelt. Nimelt olid nad käinud Andrewga rääkimas ja öelnud talle, et nad „on NÕUS Andrew juures töötama… aga kuna õunad on niiiiiii väiksed, siis nad on NÕUS ainult tunnipalga peal töötama.“Andrew oli nad pikalt saatnud ja nii nad siis pakkisidki oma asjad kokku. Umbes samal ajal kolis siia ka meie väike Laurake.

Esimesed poolteist kuud töötasime tunnipalga peal ja tegime kõiksugu töid – pruning; thinning; kirsside korjamine jne. Terve see aeg töötasid meiega koos kohalikud (loe: eluaegsed), kes siiamaani on mingeid teisi, nö „paremaid“ töid teinud – pakkimises vms töötanud. Mitmeid kordi räägiti sellest, et sel aastal rohkem backpackereid peale meie juurde ei võeta… ma ei saanud küll päris täpselt aru miks, aga kahtlustan, et sellepärast, et uute masinatega ei ole inimestel shedis enam nii palju tööd kui vanasti ja Andrewl on raskusi nende tööle rakendamisega. Käisime siis niimoodi tööl kuni algaski õunahooaeg. Esimesed kolm päeva olime siis meie ja kohalikud, kuni neljandal päeval hakkasid meie kõrvu kostma kuuldused, et Andrewl on õunte puudelt mahasaamisega kiireks läinud. Sel samal päeval lendas Andrew lihtsalt Laurale peale ja ütles suht konkreetselt ära, et tavai homme kell 8 oled tööl.. nii saigi Laura meie farmi tööle. Samal päeval korjas Andrew kuskilt üles ka ühe kuti Iisraelist.. kes kolis siis siia ja hakkas ka juba järgmisel päeval tööle. Nii olid meid siin siis juba neli. Töötasime nii veel kaks päeva, kuni saabus pühapäev ja meil pidi olema vaba päev. Andrew on aga selline kutt, et isegi kui tal on õuntega kiire.. ja ma mõtlen tõesti kiire, isegi siis ta ei tule meile lisatööd peale pressima. Annab ilusti vaba päeva ja tuletab ikka meelde, et me üle ei töötaks. Ja siis läheb ja palkab meie vabal päeval mingid suvalised 9 hiinlast-jaapanlast-ja-jumal-teab-keda. Pühapäeval töötasid meil siis hunnik mingeid backpackereid. Ka järgmisel nädalal käisid osad neist korjamas, kuni neid tasapisi järjest vähemaks jäi. Reedel lõppes meil mõneks ajaks õunakorjamine ära ja mingil põhjusel kolis samal päeval üks neist japsidest siia ühte meie küla putkasse elama. Aru ma ei saa, miks ta siia kolis, sest talle ei tohiks tööd olla vähemalt kolm nädalat. Aga noh, ta oli natuke ohmu ka.

See nädal oleme siis taas tagasi tunnipalga peal.. sest nagu juba varem kirjutatud: Galad said läbi, Red Delicioust ei ole enam ja Fujid ei ole veel valmis. See tunnipalga töö kehtib praegu ainult meile kahele ja kõik ülejäänud kamp, kes siin vahepeal veel töötas, on nüüd jälle töötu. Umbes kahe nädala pärast peaksid uued õunad valmis saama ja siis saame jälle normaalselt raha tootma hakata. See nädal on üldsegi nõme olnud: esmaspäev-teisipäev käisime tööl ja nüüd on kaks päeva lihtsalt vaba olnud, sest keegi valab taevast pesukausiga vett alla. Ja need vabad päevad ei ole kuigi lõbusad, sest mida sa ikka teed sellise päevaga, kus lihtsalt sajab, sajab… sajab… ja SAJAB.

Aga nüüd Iisraeli kutist. Iisraeli kuti nimi on umbes nagu Ilan, aga keegi ei tea täpselt mis ta nimi päriselt on. Ta on imelik, kahtlane, naljakas. Ta sööb koguaeg potist, ta käib 1 kraadisel päeval lühikeste pükstega, ta ei söö tööl midagi peale moosisaia, ta ajab eriti kahtlast juttu, ta jätab wc ukse alati lahti, kui seal omi asju ajab jne jnejne.

Ja japs. Japs on üldse omaette teema. Japs kolis reedel siis siia. Samal päeval lõppes töö. Laupäeva hommikul istusime Lauraga õues ja jõime kohvi. Japs läks mööda.. tööriided seljas ja korjamiskott käes. Pool tundi hiljem tuli tagasi ja küsis, kas meil on vaba päev. Me vastasime talle, et jou, kolm nädalat on vaba päev. Ta ei uskunud. Ütlesime talle veel kolm korda, et nüüd on kolm nädalat vaba päev. Maiks läks mööda. Japs küsis, Maiksult, et kas meil on vaba päev. Maiks ütles, et jep, kolm nädalat. Siis japs küsis mult, et mis teete siis, istute siin kolm nädalat vä. Ma ütlesin, et ei, ma töötan. Ta küsis, et kus. Ma ütlesin, et teises kohas. Ta küsis, kas mul selle teise koha number on. Ma ütlesin, et ei ole :D

Nüüd japs ja Ilan (või misiganes) on omavahel suured sõbrad, käivad koos kalal ja ujuvad oma kanepitossu pilvedes. ja meie kulgeme ka siin niisama, omad värgid :P

2 thoughts on “viimased farmilood… osa 5?!

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s