Elu on üks suur üllatus

Heihoo!

Vahepeal on kõiksugu tegevusi olnud ja polegi jõudnud kirjutada, sorri. Sami juurest kolisime siis välja eelmisel teisipäeval. Kuigi ta pakkus küll, et võime veel jääda kui mingit normaalset kohta leidnud pole, läksime me ikkagi ära, sest see tundus juba kuidagi liiga pika ärakasutamisena :) Kolisime mõni kilomeeter eemale Coolangatta YHA hostelisse, kus võtsime kolmese toa ja pesitsesime seal kaks ööd. Päeval hängisime netis ja otsisime tööd, aga eriti ei jopanud. Ja olgem ausad, me ei olnud väga aktiivsed ka. Aga kuna meil praegu veel väga kiire pole selle töö asjaga, siis pole hullu ka, võime veel natuke aega passiivselt passida :) Ja kuna me ei tulnud siia varandust teenima vaid puhkama, reisima ja maailma nägema, siis töötada kavatseme täpselt nii palju kui vaja läheb :) Ja teie seal – ärge muretsege, jääte veel noorelt vanaks :D

Interneti kohta on ka uued uudised, me totulotud saime sellest asjast natuke valesti aru ehk siis see ei kulugi nii kiiresti kui arvasime. Nii et nüüd on meil hoopiski netti sabaga segada ja võime hängida siin küll. Ja selline uudis ka, et elu on edasi läinud ja kolmest vandersellist on saanud kaks :P

Kui meie kaks ööd Coolangattas läbi said kolisime teise Gold Coasti otsa Paradise Pointi. Seega on meil terve Gold Coast juba läbi tripitud. Veetsime päeva ka Surfers Paradise’s ja Main Beachil ja veel sajas kohas. Mis oli päris lahe, sest me käisime mingi üle 15km ja jäime bussist maha jnejnejne. See oli tegelt ülinaljakas, sest meie , põlised eestlased, vaatasime VALELT POOLT TEED bussiaegu, sest siin on ju liiklus teistpidi :D

Põhjapoolne osa Gold Coastist on hoopis teistsugune kui Tugun, Currumbin, Coolangatta ja muu lõunapoolne Gold Coast. Siin on igalpool ülitäpselt piiritletud muru, kõnniteed rannas on puhtad nagu toapõrandad, igalpool on piknikulauad ja –toolid ning isegi üldkasutatavad pliit-barbequed :P See on päris sürr, sest kohati on väljas olles tunne nagu oleks kuskil muuseumis. Paradise Pointis elame Carlie juures, kes on juba neli aastat couchsurfereid vastu võtnud ja kes saab päevas mingi kolm kirja inimestelt, kes tahavad tema juurde tulla. Seda lahedam on fakt, et me sellest sõelast läbi saime :P Carlie on natuke hipipiff, kellel on miljon paari kingi ja kes elab väikeses segasummasuvilas ja töötab restoranis managerina. Kui Carlie jääb purju (mida juhtub üpris tihti :D) siis meeldib talle kõrvulukustava kiljumise saatel teatada, kui väga ta meid armastab, kui coolid me oleme ja et me võime tema juures elada nii kaua kui ise heaks arvame.

Ühel heal kevadpäeval käisime Carlie, Annabeli ja Matiga ühes ülirikaste inimeste resortis, kuhu saab lihtsalt sisse kõndida, kui oskad teha nägu, et sul on raha jalaga segada. Meie seda nägu õnneks oskasime ja seega oli meil väga äge päev. Samal päeval oli meil kodus ka barbeque, kus käisid mõned inimesed ja oli päris vahva. Naljakas on see, et keegi ei tea, kus on Eesti ja mis asi on vesipiip :D Ahjaaaaa ja samal päeval läksin rulaga sõitma, nii et Carlie koer Hurley tõmbas mind ja oiiiii kui suureks kasvas see kiirus kõigest mõne sekundiga ja oi kui ilusa kuerpalli ma otse asfaldil tegin, kui tahtsin maha tulla. See oli ülinaljakas!

Ühel teisel heal kevadpäeval käisime Carlie, Bretti ja Stepheniga Byron Bays pubis ja surfamas ja sellisel toredal päevatripil. Byron Bay on üks väike hipilinnake, mis omab sellist teistsugust õhkkonda. Sealne surf ei ole algajatele väga hea, aga üks sealne pubi on „austraalia-algajatele“ küll väga hea, sest kõik satuvad vaimustusse sellest, et oled Eestist ja et oled couchsurfer ja et oled backpacker. Niisiis tasuta õlu voolab ja juttu jätkub kauemaks :D

Nüüd siis hängime ikka siin, täna on selline rahulik päev, Carlie käis tööl päeval ja läks nüüd õhtul välja oma tulevase-võib-olla-poisssõbraga. See eest on meil siin Matt, kes käib sisse ja välja nii nagu ise heaks arvab, teeb natuke savu ja läheb jälle minema. See on kummaline ja nõuab harjumist, sest lihtsalt iga hetk pead olema valmis selleks, et kuskilt võib sisse imbuda Matt :P

Pangakaardid saime kätte ja nüüd jääb veel üle TFN ära oodata :P

Elina ja Maik, Paradise Point, kohaliku aja järgi 18.10.2009 kell 19.25

5 thoughts on “Elu on üks suur üllatus

  1. Rait says:

    Neile vesipiip meeldib ?
    Eile pärnas vaatasime neid pilte ja kõigile jäi silma see heleda peaga prillidega vanatädi :)

    Järgmise korrani :)

  2. Kerstin says:

    deem, selliseid postitusi lugedes tuleb küll mõte, et miks kurat mina siin Eestis vihmase ilmaga toas istun ja uurimustööd kirjutan kui on olemas selliseid lahedaid kohti selliste lahedate inimestega. Mõnus.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s