Tere!

Natuke uudiseid teile nüüd. Esiteks tahaksin mõningaid asju selgitada, sest saame juba mitmeid kirju, kus küsitakse ikka ja jälle miks juba uut postitust pole või miks pilte pole. Asi on nimelt selles, et Interneti ei ole siin kohe üldse jalaga segada. Kuigi oleme juba kohanud austraallasi kes väidavad, et wifi on nende kaasmaalaste leiutatud ja nad on väga uhke selle üle, ei ole siin ometigi kuskil wifit, vähemalt tasuta küll mitte. Sam, kelle juures me elame, omab väga vahvat korterit, mis on täis antiikmööblit ja tundub, et raha ei ole tema jaoks probleem, kuid ometi ei ole tal kodus Internetti. Niisiis, postitusi ja pilte pole esiteks seetõttu, et lihtsalt ei jõua käia mööda mingeid kalleid netikohvikuid. Teiseks, ostsime endale küll sellise vidina, millega saame nüüd igalpool Internetti kasutada (see kasutab telefonivõrku ja seega, kõikjal kus on telefonilevi, on meil ka Internet), kuid siiski ei tähenda see, et saaksime netti kasutada nii vabalt kui seda Eestis teha saime. Seda seetõttu, et meie vidinaga on nii, et meie netikasutus on otseselt piiratud andmemahu järgi. Me võime ainult 6GB andmemahtu kasutada ja maksame selle eest väga palju raha kuus. Ühesõnaga, iga lehekülg, mille avame ja kus on mõni suurem pilt või reklaam, sööb juba suure osa meie kuu aja andmemahust ära. Ja eriti palju võtavad siis ruumi veel need pildid, mida võiksime teile näitamiseks üles laadida. Ja kolmandaks, pilte ei näe seetõttu, et pildid on meil tehtud suhteliselt hea kvaliteediga, mis tähendab, et need on väga suure mahuga ja nende üleslaadimine võtaks väga palju aega, mis jällegi vähendaks meie Internetikontol olevat raha.

Seega, postitused tulevad vahel üles hilinemisega (nagu eelmine tuli üles kaks päeva hiljem kui ta tegelikult kirjutatud oli), sest kirjutan nad enne lihtsalt arvutis valmis ja hiljem panen üles. Fotosid laeme üles siis, kui satume kuskil tasuta või odavasse netti. Samuti püüame oma vidinaga hoiduda MSNist ja Skype’ist, sest need kulutavad tõesti väga kiiresti meie olemasolevat krediiti.

Käisime täna pangas ja telefonikaarte ostmas. Väga huvitav oli see, et isegi telefonikaarti ostes, millelt helistad saab vaid siis kui oled ettemaksu teinud (nagu Eestis kõnekaardid Smart, Simpel jne), peab esitama passi ja registreerima ennast ära. Ja hiljem veel aktiveerima selle kaardi telefoni teel, kus küsitakse viis miljonit küsimust teemal nimi, aadress Austraalias jnejnejne. See oli tüütu ja ma poleks elus arvanud, et ühe kaardi aktiveerimine võib nii kaua aega võtta. Tegime endale ka pangakaardid, mille saame kätte juba mõne päeva pärast. Seetõttu oleme ka natukene otsustusvõimetud edasise suhtes, sest siin saab kaardid kätte ainult posti teel ja meie kaardid tulevad Sami juurde ja siit pidime juba varsti edasi liikuma. Nüüd siis plaanime midagi sellist, et liigume edasi kuhugi lähedale paarikümne kilomeetri raadiuses (sest siin kohapeal ei ole odavaid hosteleid) ja teeme seal midagi asjalikku (näiteks külastame tööbüroosid) ja üks meist tuleb hiljem tagasi ja toob kaardid ära. Sõelal on jätkuvalt nii Surfers Paradise kui Brisbane.

Aga nüüd lõbusama osa juurde: ME KÄISIME SURFAMAS!!! Väga lahe on see, et saime mõlemad Maiksuga juba teise lainega püsti ja see tegi selle elamuse veel eriti vingeks. Võtsime ühe väikese teoreetilise tunnikese ühelt vanalt habemikult Garylt, kes oli väga vahva õpetaja ja mina arvan küll, et iseseisvalt õppida oleks märksa keerulisem, sest lisaks igasugustele õigete/valede liigutuste näitamisele, rääkis Gary meile ka seda, kuidas meri käitub ja millist lainet püüda jne. Natuke tunneme juba surfislängi ka ja isegi laudadel/lainetel teeme vahet :) Täna õppisime isegi natuke ilma jälgima, sest läksime suure hurraaga randa ja avastasime, et täna ei olegi surfiilm. Kuigi kodus olles tundus meie arust kõik väga õige :D

Väga naljakas on see, et inimesed siin on ikka väga teistsugused. Näiteks üks kutt, kes lihtsalt rääkis oma sõpradega surfiklubi ees, katkestas vestluse nendega, et öelda meile (keda ta nägi elus esimest korda ja kes me lihtsalt möödusime mingi 10 meetri kauguselt) : „You have a good night, mates!“ Kusjuures see hakkab külge ka, näiteks täna kui Liisa kirjutas bussis Samile smsi ja küsis mu käest, kuidas „favour“ kirjutatakse, siis ma täiesti automaatselt keerasin end kõrvalistuva mehe poole ja küsisin, kuidas ta seda sõna spellib. Ja kohe oli koguni kaks meest mulle vastamas :P

Oleme nüüd teinud ka nii öelda kodutoitu ja see on ikka palju parem ja palju odavam. Mõnus on nii.

Igatahes, meil on Sami juures viimane õhtu ja lähen nüüd istun teiste juurde rõdule. Meil on täna üks Sami ema sõber külas, kes on kohalikus ülikoolis filosoofiaprofessor ja kes töötab ka selliste paheliste lastega. Või ma ei tea kuidas seda eesti keeles öelda. Meil on rõdul siuke pesakene juba, kus me igal vabal hetkel istume, piipu teeme, õlut joome ja juttu räägime. Ja see on hea

Ja see kõik on nii kuradi hea.

Elina ja Maik, kohaliku aja järgi 12.10.2009, 00:35