Kuidagi lastenäidend oleks, kui hakkaks algusest peale jutustama, mis seal seitsme maa ja mere taga oli. Ütleme lihtsalt kokkuvõtteks, et lend Riga-London oli talutav, passimine Stanstedi lennujaamas oli nagu üks passimine olema peab – igav, ja lend London – Kuala Lumpur oli.. tüütu. 12 tundi kestis siis viimane ja selleks ajaks olime juba väga-väga väsinud, kui peale saime, aga ega lennuk pole ju tegelt just magamiseks mõeldud. Proovisime kõiksugu erinevaid poose (ei, Omar, kahjuks me ei liitunud Ühe Miili Klubiga, sest wc oli liiga väike ja liiga rõve) ja püüdsime magada. Kui Kuala Lumpuris maha tulime, siis.. sobiv võrdlus oleks vist, et “oleks nagu jalaga näkku saanud”. Väga soe ja väga lämbe.
Eile vaatasime siis Kualas ka natuke ringi. Meeldis, äge linn – nii palju erinevaid ilmeid, mis kõik vahetuvad iga paarikümne meetri järel. Tahtsime minna ka Twin Toweritesse [kes ei tea, siis need on maailma kõige kõrgemad või kõrguselt teised majad(spetsialistid vaidlevad selle üle kust maalt ja kuhu maani peaks mõõtma)]. Vantsisime siis nagu ühed õiged matkasellid ilmatuma pika maa maha ja avastasime “Sorry, no more tickets for today”. Kuigi ametlikult oleks see värk seal sulguma alles kell 7 ja veel 40 minutit oli aega, ei saanud me ikkagi kuulsatesse tornidesse. Või noh, kui nüüd tähti närida, siis jah, me võime öelda, et oleme neis käinud. Aga tippu näe ei jõudnud. Kahjuks esimesel korrusel olles ei saa teada, mis tunne on olla kõige KÕRGEMAS majas.
Käisime ka ühes baaris õlut võtmas, kus meid tabas väga meeldiv üllatus. Kui Eestis on vahel õllele soodukad, et 2=3 ja seda reklaamitakse nagu see oleks mingi jõhker allahindlus ja peaaegu et poolmuidu saadud, siis eile tabas meid selline soodukas 2=6. See oli väga väga väga meeldiv ja otseloomulikult kasutasime seda ära. Nunnu oli see, et selles baaris sai ka piipu teha ja sinna juurde käis esmaklassiline teenindus, kus hr. Piibumeister muudkui käis ja vahetas sütt : ) Pitsi valmistas ka ülima keskendumisega : )
Lennujaamast linna ja tagasi sõitsime taksoga. Kuala Lumpuri kesklinna ja lennujaama vahe peaks jääma kuskil 80 km kanti (+/- 10km). Ja see sõit oli VÄGA odav. odavam kui bussiga, odavam kui ükskõik millega ja ühe inimese kohta üks ots umbes sama palju kui oleks üksinda Tallinnas Pirita-Kesklinn sõites. Taksojuhid on siin muide väga jutukad, peast segased ja haisvate sokkidega.
Praegu Maiks paneb rasket und alles ja pooleteist tunni pärast on meil hotellist check-out, siis teeme kolm sammu lennujaama ja ootame õhtut, et saaks Kängurumaa suunas õhku tõusta. Ja et kellelegi midagi hiljem üllatusena ei tuleks, siis hetkel on meie reisiseltskond kolmene – meie kaks ja Liisa : )
Elina ja (hetkel passiivne) Maiks,
Kuala Lumpur, 33°C, kohaliku aja järgi 11.30
meeleolu on jätkuvalt ülev :)
Maiks pildil ikka sama näoga, aga Elinat ja seda teist tüdrukut küll ära ei tunne. Oled kahe päevaga tundmatuseni muutunud :D
jeap, must sai täiesti märkamatult pilukas, kohe kui lennukist maha astusime. Algul kui peeglisse vaatasin, oli šokk suur aga nüüd olen juba harjunud. Eriti positiivne on see, et kohe võtsin 20 kilo ka alla.
mõistatus oli tore ja lihtne aga see maksis mulle une kuna Inks ei taibanud õiget parooli sisestada :)
Järgmise korrani!
kena kuulda et teil tore on! Maik võiks küll veiedi vähem “nautida”.
Teil puhta paradiis seal ju :D
Tallinn, 7°C :)
kõige hullem on veel see, et Liisa võtab reaalselt päikest praegu. Meil on isegi varjus hullumeelne. 36 kraadi on jõhker
OMFG! ma nagu sisestasin pool aasiat sinna parooli!
a lahedad kohalikud litsid ! :)
ma tahaks ka nüüd seal olla, sest noh, siin elab ära aga mis elu see on kui välja ei pääse Maarjamaa pealt. Bingo loto peale olen ka pahane.
no tuleb juba täiendust ka või rööviti juba arvuti ära/ viisite panti?
mis uue postituse parool on?!