Seven Mile Beach ja rannaelanikud

Ühel pühapäeval käisime Madde ja Reimoga siit lõunapoole jäävaid randu avastamas. Gold Coast on ülilahe koht, aga siin on üks jamps – inimtühje randu kuhu autoga peale saaks natuke napib. Adelaides ja Tasmaanias on neid ikka jalaga segada. Igatahes otsustasime, et peame ikkagi ühe sellise leidma, ei viitsi koguaeg miljoni inimese vahel oma rätikuga lebada ja kui ikkagi terveks päevaks randa minna on lahedam kui saab kõik oma varanduse kaasa vedada ja varjualusegi püsti panna. Ja seda on auto läheduses ikkagi tunduvalt lihtsam teha kui kuskilt parkmisplatsilt vedada.

Kõigepealt avastasime Byron Bay lähedale jäävaid randu – sinna küll autoga otseselt ei saa, aga selle eest saab natuke kaljudest üles ja alla matkata ja näeb äraütlemata ilusaid kohti. Nii me siis seal seiklesime. Kohtusime ühe suure ämbliku ja ühe pisikese maoga (no mina viimasega tegelt eriti ei kohtunud aga see eest jalutasin ämblikuvõrku peaaegu otse näoga sisse, jehuu). Tsillimised tsillitud võtsime suuna Lennox Headi nimelise linna poole. Olime varem netist selgeks teinud, et sealt saab alguse rand nimega Seven Mile Beach, kuhu vabalt autoga peale saab. Enne tegime Lennox Headis veel väikese fish and chipsi ringi ja täiendasime poes mõningaid varusid. Enamus pildid on sel korral superhüpertublijailusa Madde tehtud.

IMG_1954

IMG_1962

IMG_1978

IMG_1979

IMG_1980

Rannas oli mõnus, inimesi põhimõtteliselt ei olnud, ainult üks pelikan eputas seal meie ees ikka oma tund aega kindlasti. Vahepeal käis kuskil parematel jahimaadel ja siis tuli jälle tagasi. Tegime miljon fotoseeriat samal ajal kui Maiks kala püüdis. Viimasel ajal saame koguaeg ühte sorti kala ainult – Shovelnose Sharke. Neid kutsutakse küll rahvasuus nii öelda haiks, aga tegelikult tehniliselt on tegemist raiga, sest tal on lõpused lõua all, mitte pea külgedel. Osad inimesed muidugi söövad ka seda kala, aga meil väga selline värk peale ei lähe (ja me ei oska neid õigesti kohe ära veristada nii, et neile ammoniaagi maitse külge ei jääks – Haid pissivad läbi naha ja kui neid kiirelt verest tühjaks ei oska pumbata õigetesse kohtadesse sisselõikeid tehes, siis jääb lihale põhimõtteliselt pissi maitse juurde), nii et laseme nad alati vette tagasi. Hai on niikuinii üks odavamaid kalasid siin ja kuna tema söömine ei ole mingi eriline kulinaarne reis mõnda imelisse teise dimensiooni, siis jätame pigem vahele.

IMG_2070

IMG_2087

IMG_2123

IMG_2181

IMG_2183

IMG_2190

IMG_2195

IMG_2213

IMG_2227

Õhtul käisime veel ühest Byron Bay rannast nimega Watego Beach läbi. Vot see on üks ilus koht. Päike loojus, surfarid andsid lainetele hagu ja paar delfiinipoissi sulpsas vahuses vees. No mis sa hing veel tahad?IMG_0214

IMG_0217

IMG_0231

 

Tasmaaniast Gold Coasti: Byron Bay

Hommikul Nambucca Headsis ärgates vaatasime veel netist, et seesama ummik seal maanteel oli veel varajaste hommikutundideni kestnud, sest selleks hetkeks kui tee lõpuks lahti tehti oli järjekord mõlemale poole juba mõnikümmend kilomeetrit pikk. Õnneks selleks hetkeks, kui meie sõitma hakkasime, lahenes kõik juba ära.

Meie uueks sihtkohaks sai siis Byron Bay. Byron Bay on selline väike turismilinnake Gold Coastist kõigest 70-80km kaugusel, kus palju surfareid, hipisid ja muidu paljasjalgseid ringi tuiab. Jõudsime sinna juba päris varakult kohale, kruiisisime nats ringi ja otsisime ööbimist, kuni lõpuks otsustasime täitsa kesklinnas asuva karavanpargi kasuks. See oli tõenäoliselt üks kallimaid karavaniparke, kus ma kunagi olnud olen, aga ta oli tõesti seda raha väärt just nimelt asukoha pärast. Karavanpark võtab enda alla minu arust peaaegu et kõige magusama osa kesklinnast ja rannast ja on väga hästi korra hoitud.

IMG_5114

IMG_5121
Tegime väikse pikniku, käisime rannas lugemas ja päevitamas, linna peal jalutamas ja õhtul Byroni kõige popimas pubis Beach Hotelis  õhtust söömas ja õlut nautlemas. Sellega oli veel selline kurbnaljakas lugu, et paar päeva hiljem facebooki skrollides sain teada, et minu kunagine väga hea sõber Bree, kes vahepeal elas mitu aastat UKs, oli täpselt sel samal õhtul, ses samas pubis.. ja me ei näinudki! Neli aastat on sellest möödas, kui viimati nägime – kui ta meil Airlies külas käis ja klubis molli sai, lolololoo ja trallalaa, sellest loost saab lähemalt lugeda siit. Helistasime ja naersime selle üle veel pikalt – nad tegid põhimõtteliselt sama trippi, mis meie aga vastupidises suunas.

IMG_5131

IMG_5140

IMG_5143

IMG_5144
Hommikul ärkasime megavara, et teha kiirelt ära ka matk Byron Bay tuletorni ja ühtlasi ka mandri-Austraalia kõige idapoolsema punkti juurde. Kaardid ja legendid väitsid, et vähemalt kahetunnine tripp, aga kuna meil oli parkimisraha ainult ühe tunni eest, siis tegime topeltkiirusel. Tegelt oli jumala normaalne kiirus, sai veel tsillidagi selle aja sees. Matk kulgeb natuke linnas ja natuke võsas ja natuke rannas, aga väga ilus ja lihtne tripp on, eriti soovitatav matkavõõrastele inimestele :)

IMG_5167

IMG_5169

IMG_5172

IMG_5177

IMG_5181
Matk tehtud, võtsime suuna Gold Coasti poole. Meil oli esimeseks nädalaks sebitud elamine ühes share houses, kuhu võisime kell 12 sisse kolida. KUna enne seda oli vaja veel natuke aega parajaks teha, sisi tegime Currumbinis rannaääres vaadet nautides ühe kiire hommikusöögi ja kruiisime kõik rannaäärsed suburbid läbi. Ja lõpuks saigi kell 12 ja võisimegi oma ESIMESSE Gold Coasti peatuspaika sisse kolida..

PS! Nagu piltidelt näha, jätkub ka meie tuvikaka saaga.. veel päris mitme nädala piltidel on need mustad täpid peal.. seepärast peabki tihedamini pilte ja blogi uuendama, siis ehk märkaks ka varem, et objektiiv mingi jamaga koos.